Hiljuti väitis rahandusminister Jürgen Ligi, et kõik Eesti maksutõusud olevat Putini omad – ilmselt siis Reformierakonna vahendusel meieni jõudnud – ja tundub, et ka Venemaa energiasüsteemidest eraldumise maksab eestlane Kremli irvitamise saatel kinni.
Sotsiaalmeedias on paljud öelnud, et see on nüüd küll imelik: me lõikame ennast agressorriigist lahti, rõõmustame ja samas kukub meie elektriarvetele kolinal kõvasti suurem arv. Võib-olla oleks õigem, kui selle kulu maksaks kinni meie ühine riik, et me kõik saaksime veel ühe sideme katkemise pärast rõõmustada, aga ei – Venemaast eraldumine tuleb justkui karistusena meie rahakoti kallale. Rõõmustamiseks pole seega põhjust – kuigi tundub, et andsime Vladimirile jalaga, andis hoobi tegelikult tema meile.
Võib kindel olla, et kogu Ida-Virumaa ja pool Tallinnat on veelgi radikaalsema mõttelaadiga – me saame emakeselt Venemaalt odavat elektrit ja toodame seda ka Virumaal, aga see võetakse meilt ära ja virutatakse hinda kõvasti otsagi.
Juba psühholoogiliselt on see vale, et Venemaast eemaldumise peame me kõik omast taskust kinni maksma – lisaks pannakse jällegi Venemaa pärast kaela “igale poole” minev julgeolekumaks, Venemaa pärast visatakse nursipalulased kodust välja… Justkui oleksimegi Vene mõjusfääris ja “vene maailmas”(valitsuse algatatud massirände ja vene keele pealetungi kaudu olemegi).
Valitsus selgitab kõiki oma sigatsemisi Venemaa mõjudega ja paneb rahvast sellega hirmutades suud sulgema ning need supermaksud kuulekalt kinni maksma. Siit aga küsimus: kui suur on Vene mõju võimuringkondades? Sotsid igatahes keelduvad Vene presidendivalimistel alati Putinit valivatelt Vene kodanikelt valimisõiguse võtmisest Eesti kohalikel valimistel ning Läänemets näitas Sinimägedes Venemaale, kuidas tema alluvad eestlasi vahistavad.
Eestis on propagandamaastikul väga laialdaselt kasutatav väide, et üks või teine asi olevat Putinile kasulik: nii on ju ka kõrgete elektriarvetega, mis muudavad rahva riigi peale pahaseks, see, et inimesed riiki ei usalda, on jälle kasulik …teadagi kellele.
Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid peaksid Putinile mälestussamba püstitama, kasvõi Läänemetsa koduõuel, sest kui poleks Vene presidenti, siis oleks neil pooled sigatsemised tegemata jäänud – nüüd on need Putiniga hirmutades läbi surutud. Mitte et Putin poleks ohtlik – praeguses kontekstis aga on ta hoopis võimu teenistusse pandud.
Uued Uudised