23.04.2018
USA-Mehhiko piiril on immigrantide tõkestamiseks samuti tara olemas.
Mehhiko on ülimalt vägivaldne maa — aasta esimeses kvartalis on seal tapetud 7667 inimest, teatasid võimuesindajad pühapäeval.
Võrreldes möödunud aastaga sama perioodiga on tapmiste arv kasvanud 20 protsenti. Tegemist on ühtlasi viimase kahe kümnendi kõige vägivaldsema aastaga. Kõige hullem kuu oli märts, mil tapeti 2729, kellest enamik lasti maha, vahendab BNS.
Vägivallakuritegude hüppelist kasvu seostatakse muu hulgas narkojõukude hoogustunud võimuvõitlusega, kuid sagenenud on ka torujuhtmetest kütusevargustega tegelevate bandede omavahelised arveteklaarimised ja inimröövid. Sealsele vägivallale on iseloomulik tapetute moonutatud laipade avalik demonstreerimine.
Mehhiko enda ajaloolased on massiliseks kujunenud verevalamiste põhjusi vaagides viidanud enam kui saja aasta tagusele kodanlikule revolutsioonile, pärast mida suruti vasakpoolsete nõudmisel riigi põhiseadusesse kiriku eraldamine riigist. See viis olukorrani, kus Mehhiko kujunes vägivaldsete vasakideoloogiate taimelavaks, võttes inimestelt katoliiklusele omase austuse inimelu ja kartuse jumaliku karistuse ees.
Kuigi kogu Ladina-Ameerika riikide ajalugu kubiseb riigipööretest, kodusõdadest ja kuritegevusest, on Mehhiko selles osas eriti silmapaistev. Miljonid mehhiklased põgenevad sellise ühiskonna eest illegaalselt USA-sse, soodustades sellega paraku ka inimkaubandust ja orjapidamisele sarnaseid töösuhteid USA-s.
Võimule tulles on president Donald Trump asunud püstitama müüri Mehhiko piirile (millest osa oli valmis juba enne teda) ja survestama nii jätkuvat immigratsiooni kui ka juba Ameerika Ühendriikides olevaid illegaale. Jätkub ka sõda Mehhiko võimsa narkomaffiaga, kes rajab piiri alla tunneleid, mille kaudu veetakse üle nii uimasteid kui ka illegaale.
Üldlevinud on siiski tõdemus, et Mehhiko meeletu kuritegevuse ja sellest tulenevate probleemide taga on ennekõike siiski USA enda tohutu uimastiturg — kui ameeriklased poleks sedavõrd suured narkootikumide tarbijad, poleks ka Mehhiko pakkujaid ja tarnijaid.
Üks koos oma sõjaväelasest abikaasa ja perega USA Texase osariigis EL Paso lähedal sõjaväebaasis elav eestlanna jutustas sellest, et elu väljaspool baasi on üsnagi ohtlik ja lapsed viiakse kooli eriti turvatud bussidega. EL Paso vastas üle piiri asub kurikuulus Mehhiko narkopealinn Ciudad Juárez, mille kriminaalne mõju on tuntav ka naaberriigis.
Siit saab veel kord teha järeldusi selle kohta, kumb on toimivam — kas avatus kõigile või tõhus piirikontroll kuritegevuse, uimastikaubanduse ja immigratsiooni tõkestamiseks.