Kohtla-Järve venekeelses koolis kehalist kasvatust õpetanud, endine mereväe tuuker ja praegune Väike-Maarja vallavolikogu liige Andero Põllu (EKRE) tahtis vaba päeva, et lapsega arstile minna, kuid see viis selleni, et tuli hoopis töökohta vahetada. Sellest aga hargnevad lahti hulk probleeme, mis seotud eesti keele õppega venekeelses koolis ning jõuab otsapidi kohaliku omavalitsuste valimisteni, kus on õigus valida ka hallipassiomanikel.
Kõigepealt ei mahtunud nõukogudeaegse mentaliteediga koolijuhile pähe, miks peab isa lapsega eriarstile minema. Venemeelsed koolijuhid ei mõistnud lihtsalt tema soovi ega õigusi, võttes võimaluse õpetajal võtta lapsepuhkust. See on vaid üks markantne näide paljude seas, mis aasta jooksul ilmnesid. Olgu lisatud, et sellest koolist on lahkunud veel mitu tagakiusatud eestikeelset õpetajat.
Andero Põllu: “Lühidalt, slaavipärastes koolides on probleeme eestimeelsuse ja -keelega ehk kõik, mis seal toimub või toime pannakse, on tingitud kultuurilisest eripärast ning idapoolsest inforuumist. Kui soovime eesti kooli muuta 100 % eestikeelseks ja -meelseks, siis oleks mõistlik slaavipärased koolid riigistada, et siis sinna eesti keelt ja meelt eksportida. Kõik algab nii kohalikust omavalitsusest kui koolijuhtkonnast. Kui seal mingeid muudatusi ei tule, siis järgmised 30 aastat on garanteeritud slaavipärasus meie kogukonnas, mõttelaadis, kultuuris ja hariduses. Kool on see koht kus luuakse riik, riiklus ja hoiakud. Lihtne! Kuni tänaseni oleme lasknud oma maksumaksja raha eest koolitada järgmist põlvkonda endise NSVL vaimus ja võimus.
Täna on paljuski vajakajäämisi meie riigi seadusandluses, mis tingib või isegi soosib eestikeelsele koolile ülemineku läbikukkumist. Näide lihtne, kui KOV valimistel saavad valida ja seeläbi võimu teostada mittekodanikud ehk vene riigi kodanikud ja kodakondsuseta siis ilmselgelt ei ole see nende huvides, et neid nö eestistatakse. See lähenemine ei ole neile lihtsalt sünnis kuna nemad tunnevad end vallutajatena mitte vallutatavatena. Suur riik vs väike riik, suur rahvas vs väike rahvas.
Täna on Eesti riik hambutu ja selgrootu, andes augustis veelkorra keelenõuetele mittevastavatele õpetajatele võimaluse, mis tingis olukorra kus paljud eesti õpetajad jäid ukse taha. Arulage otsus, kuna sel aastal justkui alustasime eestikeelsele õppele üleminekuga, tõrjuti paljud eesti õpetajad eemale, kus just ongi vaja õpetajat, kelle emakeeleks on eesti keel. Jällegi tekib küsimus, miks ja kelle huvides.
Probleemiks on ka koolijuhtkonna poliitaktiivsus kohaliku omavalitsuse tasandil, mis tingib huvide konflikti. Kohtla-Järve on selleks “hea” näide.
Ka koolijuhtide tähtajatud töölepingud on probleemiks, kuna siis ei toimu nii lihtsalt verevahetust kui seda vaja oleks.
Venekeelne ja -meelne kool on üks suur punamonument, mille jalamile koondutakse, et säilitada teatud meelsust ja keelsust.”