Kolmapäevasel riigieelarve arutelul keskendus EKRE saadik Rain Epler sellele, miks see tähtis dokument tuleb rahvaesindajate ette nii hädisena.
Rain Epler: “Head kolleegid! Esiti mõtlesin, et võib-olla täna ei pea kõnet, aga siis midagi, mille ütles välja Aivar Sõerd – mõtlesin, et ikkagi tulen ja räägin. Aivar ütles, et tegevuspõhises eelarves peaksid ressursid olema seoses tulemustega. Aivar, kes minu hinnangul on üle keskmise arukas inimene, minu arust saab siin küll asjast täiesti valesti aru. Ja ma püüan seda selgitada.
Probleem on laiemalt selles, et aasta-aastalt lasevad poliitikud end riigi juhtimisest kõrvale mängida, ametnikud võtavad üle. Sellel on, ma arvan, erinevaid põhjuseid. Üks võib-olla kõige inimlikum on mugavus. Las ametnikud toimetavad. Ei viitsita süveneda, tore on olla minister, sõita mersu tagaistmel, käia linti teinekord lõikamas, vahepeal kannatada ära ka kõnepidamine ja küsimustele vastamine siin Riigikogus. Võib-olla mõne puhul on põhjuseks argus. Kui tõsiselt hakata tegelema sellega, mida valimistel lubatud sai, siis palju jama võib tulla. Ajakirjanduses hakatakse sõimama, ametnikud hakkavad vastu töötama.
Kindlasti on ka neid, kes rumaluse tõttu lihtsalt ei saa asjast aru, jõud ei käi üle. Nimesid ei hakka nimetama, aga meelde tuleb siin kolleeg Lõuna-Eestist, kes praegu Siseministeeriumit juhib. Temal on viimastel nädalatel ikkagi korduvalt olnud seda, et ministeeriumist tuleb algatus, mida minister esiti kiidab, ja siis pärast saab aru, et halb asi oli.
Ma arvan, et on palju neidki, kellel on tegelikult küüniline poliitiline arvestus selle taga. Ametnikke on ju tänaseks nii suurel hulgal, et nende vastu võitlus on sedapidi ohtlik, et nad ju kõik on ka valijad. Seal on terve hulk hääli, sadu tuhandeid. Ja mõni, ma arvan, kalkuleeribki nii, et las nad siis teevad, mis nad tahavad, äkki saan ise soojale kohale tagasi.
No ja siis käivadki meil siin sellised tülpinud klounid etteantud teksti esitamas, alates peaministrist, kes minu arust viimastel kordadel enam ei varjagi, et ta on väsinud, on ise ka aru saanud, et karjääri lõpp on lähedal, aga ka mõned koalitsioonisaadikud siin Riigikogus, kes saavad aru, et poliitiline pagas on tühi, rahva antud krediit on ammendunud.
Näiteks täna Marek Reinaas tuli pulti ja ütles, et selle eelarvega saab toimetada küll. See väljend on kuidagi selline: näiteks minu vanaema elas väga vanaks, 97-aastasena lahkus parematele jahimaadele, kui nii võib öelda; ma ütleksin, et viimastel aastatel oli tal küll mõistus korras ja ajas juttu, mälu, eriti lähimälu, oli natukene konarlik, aga toimetas nii, mõnes mõttes võiski öelda, et ta sai aru, et temast suurt enam midagi ei sõltu, et pereliikmed seal organiseerivad kõik, et maksud oleks makstud ja söök oleks laual. Saab toimetada küll!
Teiseks ütles Reinaas, et kes saab aru, see saab, kes ei saa, ei saa. No ta ise muuseas ei saa. Isegi rahandusminister ütles, et tema isegi ei loe. Ma arvan, et kui loeks, ega ka ei saaks, sest nagu seesama Sõerd on öelnud, see on tegevuspõhine totrus.
Aga nüüd tagasi alguse juurde. Mida ma pidasin silmas, kui ma ütlesin, et Aivar siin eksib, et need tegevused peaksid olema seotud tulemustega. Tegelikult ei ole. Kui ametnikkond on üle võtnud, siis ametnike modus operandi on ju tegelemine, mitte tulemuste saavutamine, sest vaata, kui sa ametnikuna saavutad tulemuse …
Muuseas, kui ma olin keskkonnaminister, siis ma küsisin ametnike käest, et aga kujutage teoreetiliselt ette, et te saavutategi selle, et õhk on täitsa puhas, heitmeid ei ole, on nullheide, mis siis saab. Siis ju ei pea keegi, ettevõtjad enam maksma millegi eest, neid trahve ja tasusid. Kas paneme siis ministeeriumi kinni? Käsi ei plaksutatud ja vaadati sellise näoga otsa, et õige mõte, Epler, sellele peaks mõtlema, et mis siis saab, kui tulemused saavutatakse. Ma arvan, et ametnike modus operandi ongi, et tuleks toimetada, tuleks tegeleda kogu aeg, ja nii me tulemusi ei saavuta.
Aga selleks, et riik kestaks ja õitseks, on tulemusi vaja saavutada.
See on poliitikute vastutus ja siin peame seda rege vedama meie. Ja selle asemel, et siin populistidena käivad pidevalt kolleegid sotsidest, Isamaast, keskist, igalt poolt, kurtmas, et issand jumal, nüüd neil tuleb 100 eurot järgmine aasta peale – ärge muretsege selle pärast, aga tehke midagi asjalikku selle 100 euro saamise eest. Võtke ohjad tagasi enda kätte! Ma tulen seal punti.”