Riigikogu liige Varro Vooglaid käis ERR-i saates saates „Otse uudistemajast“, kus vaidles justiitsminister Kalle Laanetiga nn vaenukõne kriminaliseerimise (loe: sõnavabaduse piiride radikaalse koomale tõmbamise) eelnõu üle, mis tuleb täna riigikogu täiskogu istungil esimesele lugemisele.
Vooglaid ütles, et ei ole vahet, kas eelnõu nimetada vaenu- või vihakõne vastaseks, sest mõlemad on eufemismid, mis toovad kaasa sõnavabaduse piiramise.
Ta toonitas, et kui lähtuksime päriselt vaba ühiskonna ideaalist ning peaksime sõna- ja südametunnistuse vabadust päriselt oluliseks ühiskonna alusväärtuseks, siis ei tohiks sellise seadusemuudatuse elluviimine kõne allagi tulla, kuna selle puhul ei oska isegi eelnõu väljatöötajaks olev justiitsministeerium öelda, millised väljaütlemised siis kriminaliseeritakse, millised mitte.
Vooglaiu sõnul on õigusriigis niisugune lähenemine täiesti lubamatu, sest karistusseadustikku ei tohi kirjutada mitte ühtegi kuriteokoosseisu, mille puhul keskmine mõistlik inimene ei oska öelda, millised teod siis vanglakaristuse ähvardusel ära keelatakse.
Vooglaid tõi näitena Margit Sutropi (Reformierakond) sõnad koroonakriisi ajal, kus ta kutsus vaktsineerimisest keeldunud inimesi ravima teises järjekorras ning küsis – kas see oli vaenuõhutamine? Laaneti hinnangul oli see sõnavõtt “tänasel päeval eetiliselt taunitav”.
“Justiitsministeeriumi esindajate selgitused, et küll saabub õigusselgus kohtupraktikas, on justkui õigusriigi pilkamine,” märkis Vooglaid.
Samuti toonitas Vooglaid, et olukord, kus Eesti Vabariigis kasutatakse riigivõimu oma inimeste põhiseaduslike õiguste ja laiemalt vaba ühiskonna ideaali mahasurumiseks lihtsalt selle pärast, et vastasel juhul ähvardab Euroopa Liidu võim meid trahvida, on groteskne ning meenutab väga selgelt nõukogude aega, mil Moskvast anti korraldused, meil viidi need lihtsalt kuulekalt ellu.
“Peame leidma üles riikliku ja rahvusliku väärikuse ning ütlema neile toetudes Brüsselile julgelt ja selgelt, niisuguste meie rahvale selgelt kahjulike ideoloogiliste projektide pealesurumine ei ole meile vastuvõetav. Selline hoiak, millest me ei ole juba ammu näinud mingeid märke, peaks olema elementaarne,” ütles ta.
Vooglaiu sõnul on vaenuõhutamine juba praegu karistatav, kui sellega kaasneb oht kellegi elule, tervisele, varale. „Valitsuse esitatava eelnõu põhiprobleem selles, et keegi ei oska öelda, mis on avalik vihkamisele või diskrimineerimisele õhutamine,“ märkis Vooglaid.