Kas sina pead õigeks, et Eestis saadakse sama töö eest kordades väiksemat tasu kui teistes Euroopa Liidu riikides, küsib Jaak Madison videopöördumises eesti rahva poole. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et töötajate riisumine nooremates Euroopa Liidu liikmesriikides peab lõppema.
Ungari, Poola, Slovakkia, Läti, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia ja Eesti kodanikud on otsustanud üheskoos esitada Euroopa Liidu juhtkonnale mõjuka pöördumise, et lõppeks palgariisumine nooremates Euroopa Liidus riikides. Detailsema info pöördumise kohta ja allkirjastamisankeedi leiab veebilehelt palgaliit.eu,
[ux_banner height=”56.25%”]
[text_box width=”67″ animate=”flipInY” position_x=”50″ position_y=”50″]
[divider]
[divider]
[button text=”PALGALIIT.EU” color=”white” style=”outline” link=”https://goo.gl/iJWD8D” target=”_blank”]
[button text=”ALLKIRJASTAMA!” color=”success” link=”https://goo.gl/XFgeRx” target=”_blank”]
[/text_box]
[/ux_banner]
[gap height=”40px”]
Kas sina pead õigeks, et Eestis saadakse sama töö eest kordades väiksemat tasu kui teistes Euroopa Liidu riikides?
Ühinemine Euroopa Liiduga ei ole paraku uutele liikmesriikidele toonud algselt uhkelt välja lubatud võimalust jõuda elatustasemel samale tasemele Lääne-Euroopa riikidega. Meeletu palgalõhe vana ja uue Euroopa vahel põhjustab miljonite inimeste väljavoolamist ning paneb nooremad liikmesriigid lootusetusse olukorda. Uutes liikmesriikides on osades piirkondades elu välja surnud või väljasuremise äärel.
Kas meie heaolu on muutunud teisejärguliseks ning Euroopa Liit muutumas püramiidskeemiks, kus põhiküsimuste asemel tegeldakse massimmigratsiooni mahitamisega Aasiast ja Aafrikast ning majandust õõnestavate direktiivide leiutamisega, et varjata karmi tegelikkust. Aruteludes ja otsustes käsitletakse majandust iseseisva eesmärgina ja inimesi hoopis selle eesmärgi saavutamise vahendina kuigi normaalne ja elementaarne oleks täiesti vastupidi. On põhimõtteliselt väär käsitleda inimest üksnes tööjõuna ja veelgi alatum odava tööjõuna! Ebanormaalset ei või täiustada!
Sellest ei ole tõsiselt puutumata jäänud ka meie armas kodumaa – Eesti. Märgilise tähtsusega on ka näiteks Eidapere, kus ma praegu teie ees seistes olen. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on siin elu järelpidavalt allamäge käinud. Olukord on lootusetu. Siin on suletud järjest kõik – perearstikeskus, postkontor, kauplus ning peatselt ootab ees ka raudtee likvideerimine, et loopida raha arutule miljardite eurode raiskamisprojektile – Rail Balticule. Eidapere pole üksikjuhtum, paljud Eesti külad ja väikelinnad kannatavad sama õnnetuse käes.
Me oleme kaotanud väljarände tõttu üle 100 000 tööealise inimese, kelledest enamus on kas kutse- või kõrgharidusega. Viimastel andmetel elab suhtelises vaesuses Eestis pea veerand elanikkonnast ning pensionäridest juba iga teine. Pole enam vist ühtegi eestlast, kelle isa või ema, vend või õde või sugulane või tuttav poleks majanduslikel põhjustel Eestist välismaale lahkunud. Selle töörände tagajärjel on purunenud tuhandeid Eesti perekondi – väga paljud lapsed on jäänud ilma kas ühe vanema lähedusest või peavad kasvama üles vanavanemate või sugulaste juures, pahimal juhul isegi suvaliste võõraste juures.
Küsime lihtsalt, kuidas saavad nn kalevipojad koju tulla kui nende asemele püütakse meile vedada Ukrainast või muljalt ivanipoegi? Selline poliitika ei ole Eesti rahvuskultuuri suhtes jätkusuutlik ning selle jätkudes oleme kõik pillutatud laiali üle maailma – ilma kodumaa ja lähedasteta.
Aga vaatame, kuidas on läinud teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel? Näiteks hindab Ungari, et nende tööväljarände arv küündib peatselt miljonini. Poolast on lahkunud Suurbritanniasse üle poole miljoni inimese, Saksmaale teist nii palju ja Prantsusmaale üle 350 tuhande. Ja need arvud aina kasvavad. Aga need pole lihtsalt arvud, vaid väga valusad inimsaatused ning purustatud pered ja kodud.
Kõige selle tagajärjel kohalik elujärg ei parane vaid käib alla nagu näeme siin Eidaperes ja ka teistes Eestimaa paikades.
Oleks naiivne ja lausa rumal lihtsalt käed rüpes istuda ja oodata, et iseenesest muutub midagi paremaks. Vastupidi, kui me ei tegutse, läheb üksnes halvemaks. On aeg virguda poliittehnoloogide uinutavast demagoogiast!
Ka igal igaühel Eestis peab olema tagatud võimalus saada kodumaal sama töö eest samaväärset tasu, mida tema ametivennad vanemates Euroopa Liidu riikides. Kõigil eestlastel peab olema võimalus pöörduda tagasi koju Eestisse ning siinolijatel peavad olema kõik eeldused, et elada ka Eestis sama hästi kui sakslasel Saksamaal või belglasel Brüsselis. Ei ole normaalne, et tapamaja töötajad Rakveres saavad kordades nirumat palka kui samas korporatsioonis töötavad ametivennad Soomes ning palganõudmise peale antakse inimestele hoopis kinga.
Õnneks pole täna me enam ainult hüüdja hääl kõrbes, sest Ungari, Poola, Slovakkia, Läti, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia ja Eesti kodanikud on otsustanud üheskoos esitada Euroopa Liidu juhtkonnale mõjuka pöördumise, mida pole võimalik enam ignoreerida. Selle pöördumise koondnimeks on Palgaliit, mille kohta leiad veelgi detailsema info veebilehelt palgaliit.eu.
Selle pöördumise esitamiseks, milles nõuame kahjuliku majanduspoliitika lõpetamist, on vaja kõigist eelnimetatud riikidest kokku korjata vähemalt miljon allkirja, et panna Euroopa Liit selgete valikute ette, kus edasijätkamise eelduseks on naasta liidu algsete lubaduste elluviimise juurde ja lõpetada nooremate liikmete süvenev riisumine.
Õnnestumine sõltub igaühest meist, nii minust kui ka sinust! Palun allkirjasta koos minu ja teiste sadade tuhandete inimestega üle kogu Euroopa meie ühispöördumine, milles nõuame, et igal kodanikul peab olema võimalus väärikaks palgaks oma kodumaal ja mitte keegi ei tohi olla sunnitud lahkuma palgavaesuse tõttu! Üheskoos oleme muutev jõud!
Ma tänan sind!
Seisame üheskoos Eesti eest!