Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni ettepanekul toimus läinud aasta maikuus Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimuse „E-valimised – oht demokraatiale“ arutelu.
Kõnelesid põhiseaduskomisjoni liige, EKRE fraktsiooni kuuluv Varro Vooglaid, EKRE esimees Martin Helme, vandeadvokaat Paul Keres, digiõiguste aktivist Märt Põder, kes ütles Uutele Uudistele antud intervjuus, et valimiste korraldaja ei suutnud teha valimistulemust kindlaks lähtuvalt seadusest, nad pidid selleks improviseerima.
Martin Helme juhtis tähelepanu, et avaliku arvamuse uuringute kohaselt pole ühiskonnas e-valimiste vastu piisavalt usaldust. “Kui ligi 40 protsenti valijatest arvab, et viimaste riigikogu valimiste e-hääletus ei olnud aus, siis on võimu legitiimsus kahtluse all,” ütles Martin Helme. Tema sõnul leiab EKRE, et Eestis peaks e-valimised lõpetama vähemalt niikauaks, kui töötatakse välja usaldusväärne ja põhiseadusele vastav viis nende läbiviimiseks.
“Eesti on ainus riik Euroopas, kus internetihääletus sellisel kujul kasutusel on. Euroopas ollakse seisukohal, et veebihääletus ei taga salajasust ja see muudab võltsimise liiga lihtsaks. Peale selle ei ole Eesti e-valimistel tagatud meie põhiseaduses nõutud ühetaolisus, sest e-hääletuse viis erineb paberhääletamise viisist. Praegusel kujul tekitab e-valimine usaldamatust valimistulemuste vastu ja kahtlusi riigivõimu legitiimsuses,” sõnas Helme.
Riigikogu liige Varro Vooglaid nentis oma ettekandes, et paraku on Eestis valimiste süsteemi vastu usaldus väga räbal ja püüdis vastata küsimusele, millest on see tingitud. «Esiteks on ootuspärane, et tekib usaldamatus, kui lahknevus paber- ja e-hääletamise tulemuste vahel on sedavõrd suur, nagu mullustel valimistel nägime. Mäletame ju kõik seda olukorda, ei hakka detailidesse minema, kus kõigepealt pabervalimiste tulemused näitasid ühte pilti, ja siis tulid e-valimiste tulemused, mis muutsid pildi totaalselt ära. Kui need muudaksid pilti natukene, mängiksid ümber mõnevõrra parlamendikohtade jaotust, siis see oleks ootuspärane, nad ei peagi täpselt kokku langema. Aga kui tuleb karjuv erinevus ühtede ja teiste valimise meetoditega saavutatud tulemuste vahel, siis on täiesti põhjendatud, et küsitakse, mis meil siin toimub,» rääkis ta ja lisas, et ka valimistulemuste vaidlustamine on ülikeerulise regulatsiooni tõttu praktiliselt võimatu.
Vooglaid märkis, et hääletamise protsess ja tulemused ei ole kontrollitavad ja läbipaistvad, samuti pole tema sõnul tagatud reaalselt hääletamise salajasus. “Pole võimalik kontrollida reaalselt kas serveris valimiste ajal töötav programm vastab tegelikult varem avaldatud lähtekoodile. Reaalsus! See ei ole mingisugune tühipaljas süüdistus, on reaalsuses.”
Muu hulgas tõi Vooglaid esile põhjused, miks ei võtnud e-hääletamist 2017. aastal kasutusele Soome. Neist esimene oli tehniline: “Ei ole kuidagi võimalik muuta turvaliseks valimisi, kus tuleb luua ühendus iga hääletaja arvutiga, sest see ei oleks täielikult suletud. Süsteem lihtsalt töötab nii.” Teine argument oli seotud usaldusega: “Kui on hääletussedel ja pliiats, siis saab alati hääletussedelite juurde tagasi minna. Kui valimistulemuste suhtes tekib kahtlus, võib alati osutada tegelikele sedelitele tegelikus kastis. Neid saab alati üle lugeda ja on mõnikord üle loetudki. Kui on tegu arvutisüsteemiga, lähevad hääled suurde sulatuskatlasse. Samuti tuleb ära lõigata side üksikvalija ja suure sulatuskatla vahel. Nii et tegelikult ei saa kuidagi laiemale avalikkusele arusaadaval viisil tagada, et pettust pole toimunud.”
Infovabaduse ja digiõiguste aktivist Märt Põder rääkis, et kuna on kaotanud usalduse e-hääletamise vastu, siis ei pea võimalikuks osaleda ka pabersedelitega hääletamisel ning andis ülevaate enda 2023. aasta valimisvaatleja raportist. “See arvutisüsteem, kus genereeriti valimise privaatvõti ja milles pärast loeti hääled üle pärines nii-öelda eikusagilt. Mina vaatlejana palusin võimalust lähtuvalt e-hääletuse käsiraamatust veenduda, et selles süsteemis, kus see võti genereeriti ja kus pärast hääled kokku loeti, et selles puudub pahavara. Seda võimalust mulle ei tagatud, mille peale ma tegin valimiskaebuse. Ja see oli siis ainuke minu kaebustest, mis osaliselt rahuldati. Öeldi, et jah, et mul peaks olema mingi võimalus midagi vaadelda,” rääkis Põdes ning märkis, et sai selle võimaluse alles novembris 2023.
Vandeadvokaat Paul Keres tõi oma ettekandes esile, et kuna erinevalt sedelihääletusest on elektroonilist hääletust igaühel äärmiselt keeruline kontrollida, lasub eriline tähtsus, olulisus ja ülesanne just nimelt kohtul. “Ja olen seisukohal seetõttu, et legitiimseks saab põhimõtteliselt pidada selliseid valimisi, mis on läbi viidud seaduslikult ja usaldusväärselt, nende läbiviimise suhtes kas puuduvad kahtlused või kui kahtlused on tekkinud, siis need kahtlused on läbi vaieldud ja kohus on otsustanud, et need kahtlused ei ole põhjendatud.”
Vaata lisaks:
VIDEO | Paul Keres: riigikogu saab teha palju, et muuta e-valimised selgemaks
VIDEO I Võimalik pöördumine Veneetsia Komisjoni poole peab tooma selgust e-valimiste õiguspärasusele
VIDEO | Digiõiguste aktivist Märt Põder: “E-hääletust ei ole võimalik vaadelda”