Tallinna Ülikooli teadlaste rahvastikuprognoos näitas, et jätkuvalt madal sündimus koos tasakaalus rändega viiks selle sajandi lõpuks Eesti elanikkonna kahanemiseni alla 700 000 piiri, praegune rahvaarv säiliks vaid suure sisserände puhul ning sel juhul jääks eestlaseks omal maal vähemusse.
Kahel viimasel aastal nägi Eestis ilmavalgust alla kümne tuhande lapse. Teadaolevalt vähenesid sündimuse vanuskordajad viimastel aastatel läbivalt viiendiku võrra või enamgi.
Ühiskonnas laiemalt on muutunud väärtushinnangud ja suhtumine vanemlusse. Lapsesaamise otsuseid lükkavad edasi ka mitmed välised kriisid ning elukalliduse kiire tõus, leiti raportis.
Kõige süngema vaate kohaselt jääb sündimus püsima praegusele madalale tasemele, kus naine saab keskmiselt 1,3 last. Kui eeldada, et välisränne on tasakaalus, kahaneks Eesti rahvastik sajandi lõpuks ligi poole võrra, langedes 670 000 elanikuni. Laste sündide arv väheneks kahanemise käigus kahe kolmandiku võrra ehk umbes 3700 sünnini aastas.
Juhul aga, kui Eestisse asuks igal aastal elama 8000 inimest rohkem kui siit lahkub, püsiks rahvaarv praegusel tasemel. Lõpptulemusena lisanduks riiki sajandi lõpuks kuni 600 000 uut rändetaustaga elanikku. Järjepideva sisserände tagajärjel langeks eestlaste osakaal kogurahvastikus alla poole. Laste ja noorte põlvkondades jõuaks eestlaste vähemusse jäämine kätte veelgi varem.
Sündimus ja eesti rahva säilimine on EKRE üks fookusteemasid ning erakond on korduvalt pakkunud ka lahendusi olukorra parandamiseks.
Paraku on just viimaste valitsuste maksu-, regionaal- ja perepoliitika viinud asjad demograafilise katastroofi äärele.