Igal inimesel on õigus erakonda valida, kuid paljude puhul tundub valik kummaline.
Viktoria Ladõnskaja-Kubits valis kunagi IRL-i ja paljud pole sellest kunagi aru saanud. Esmaspäevasel Mart Helme umbusaldamisel see tunne süvenes.
Kolumnist Ivan Makarov soovitas Euroopasse minema saata kaks venelast ja ühe venemeelse eestlase – jutt on Yana Toomist, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsast ja Raimond Kaljulaidist. Strasbourgis tegevat nad Eestile vähem kahju.
Ladõnskaja-Kubits on isegi eurokonservatiivses Isamaas väärnähtus. Viha Mart Helme vastu pole ainus märk tema eksiteedest – naispoliitiku eemaldumine Isamaast oli näha juba ammu enne valimisi, mis tema erakond asus rändepakti taustal valimisteks rahvusmeelsete hääli püüdma. Ladõnskaja-Kubitsale tundus rahvusmeelsus igati vastumeelne olevat.
Ivan Makarov tõi Ladõnskaja-Kubitsa ja Kaljulaidi puhul välja selle, et mõlemad astusid rasketel aegadel oma erakonna vastu ja sisuliselt reetsid oma võitluskaaslased. Kui venemeelne Kaljulaid tõmbas selge joone enda ja Keskerakonna vahele, siis Ladõnskaja-Kubits väreleb siiani oma parteis, olles “не мясо, не рыба.”
Tegelikult sobiks mõlemad renegaadid pigem poliitprojekti Eesti 200, kuhu kogunevadki sellised kahe pere koerad. Eesti poliitikas ongi kõige kahtlasemad puhast eesti keelt rääkivad venelased, nagu lisaks Ladõnskaja-Kubitsale ka Kaljurand ja Ossinovski, kellelt ei tea kunagi arvata, kelle poole nad kalduvad – Yana Toom on vähemalt avalik putinist.
Isamaal tuleks EKRE moodi “särge” teha – ussitajad oma erakonnast välja visata. See on muidugi isamaalaste asi ja rahvuskonservatiivid asjasse kuidagi ei sekku. Kuigi jah, EKRE siseasjades istub terve peavoolumeedia sees ja püüab sogases vees särgi.