28.05.2020
Pandeemia on Euroopa Liidu ühtsuse küsimärgi alla pannud ja seda teeb ka taastumiskava. Pilt on illustratiivne.
Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni esitatud plaan laenata Euroopa Liidu nimel rahaturgudelt 500 miljardit eurot koroonakriisis enim kannatada saanud piirkondade toetuseks on saanud kriitikat ka Ungaris. Valitseva partei parlamendiliikmete sõnul on tegemist ebaõiglase plaaniga, mida Ungari selle praeguses vormis aktsepteerida ei saa.
Euroopa Komisjoni esimees Ursula von der Leydeni sõnul aitaks plaanitav laen koos EL-i järgneva perioodi (2021-2027) eelarvega taaskäivitada majanduse ja anda Euroopale võimaluse olla konkurentsivõimelisem. Plaanitava laenu tagasimaksmiseks tahab EL kehtestada süsinikumaksu, digimaksu ja korduskasutuseks sobimatu plastiku maksu.
Ungari rahvasaadikud leiavad aga, et plaan on Ungari suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest Ungari peab laenumaksena maksma tagasi põhimõtteliselt sama suure summa, kui riik ise toetusfondist saaks.
Kõige suuremad kasusaajad oleks Itaalia ja Hispaania (81,8 miljardit ja 77,3 miljardit), neile järgneks Prantsusmaa (39 miljardit) ja Poola (38 miljardit). Vahemeremaad on reageerinud plaanile arusaadavalt positiivselt, kuid Poola, Ungari, Bulgaaria ja Leedu soovivad enne millegagi nõustumist näha plaani täpseid detaile ning nn säästlik nelik Austria, Taani, Holland ja Rootsi on plaanile põhimõtteliselt vastu.
Ka Tšehhi valitsus on avaldanud Saksa ja Prantsuse juhtide esitatud plaani osas oma kahtlusi. Tšehhi nimelt leiab, et nii suured summad Lõuna-Euroopa riikidele on justkui autasu fiskaaldistsipliinist mitte kinnipidamise eest. Tšehhi peaminister Andrej Babiše sõnul on Tšehhi, aga ka Ungari ja Poola, saanud koroonaepideemiaga edukalt hakkama tänu arukatele meetmetele ja poliitikatele ning neid ei tuleks selle eest karistada. „Oleks ebaõiglane karistada riike, kes on epideemiaga võitlemisel edukad olnud,“ ütles Babiš.
Ka Eestis puudub plaanis osas konsensus. Rahandusminister Martin Helme ja Euroopa Parlamendi EKRE saadik Jaak Madisson on öelnud, et ei toeta sellist laenuplaani.
Väga range fiskaaldistsipliini poolest tuntud Saksamaa aga võidaks plaani käivitamisest, sest suur osa Lõuna-Euroopasse antud laenust jõuaks ringiga tagasi Saksamaale – ostetakse Saksa kaupu, tarbitakse Saksa teenuseid ning see kõik kokku stimuleerib Saksamaa majandust.
Toetusplaaniga peavad nõustuma kõik 27 liikmesriiki, mis tähendab, et läbirääkimised kujunevad ilmselt väga keeruliseks ja lõhed ning erimeelsused EL-is võivad veelgi suureneda.
Allikas: Remix News