Eesti keel taandub niigi avalikust ruumist, kuid lisaks sellele tegutsevad ideoloogilised üraskid tema kallal, et eestlaste ilusat keelt “lihtsustada” ja muuta ta primitiivseks pidžin-keeleks.
BNS vahendab uudist, et Integratsiooni Sihtasutus sai valmis juhendiga, mis “on mõeldud lihtsa eesti keele põhimõtete toomiseks haridusprogrammidesse”.
Mis asi on “lihtsustatud eesti keel” ja kellele seda vaja on? Tundub, et seda on vaja Markus Villigile, kes tahab 2050. aastaks Euroopa mustanahaliseks muuta (mille kallal Bolt ja Wolt juba töötavad) ja selleks on vaja eesti keel aafriklaste jaoks lihtsamaks muuta, nagu “Kurk-mina, raha-sina”.
Pange tähele, “keelespetsialisti” põhirõhk pole mitte eesti keele hoidmisel, vaid selle kujundamisel võõraste primitiivseks suhtlusvahendiks. Lihtsamalt öeldes – ilus eesti keel tahetakse ära solkida.
Täielik absurd on jutt, et lihtsustatud keelega saavat “kogeda seejuures rikkalikku kultuuri endale huvipakkuval teemal”. Lugeda “lihtsustatud keeles” näiteks Juhan Jaiki “Kaarnakivi”?
Muidugi ütleb kõik ära täpsustus “juhend anti välja euroliidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel.” Kui nendelt, siis muud peale keele solkimise ei tahetudki. Ja Integratsiooni sihtasutus ei tegele mitte võõraste integreerimisega Eesti ühiskonda, vaid eestlaste integreerimisega võõraste hulka.
“Juhendi autor on tunnustatud keelespetsialist ja keeleõppematerjalide looja Helena Metslang. Uus juhend selgitab, mis on lihtne eesti keel ja kuidas seda haridusprogrammides kasutada, ning püüab seeläbi olla abiks vähese eesti keele oskusega inimeste kaasamisel. Juhend tutvustab visuaalselt selgel ja atraktiivsel viisil vahendeid, mille abil ka keerukamaid programme lihtsustada ja toestada. Muuhulgas antakse juhendis ülevaade nendest keeleoskuse tasemetest, mille puhul keeletugi on eriti oluline.
Juhendit koostama asudes oli eelnevalt tähtis välja selgitada lihtsa keele kasutamise püüdlused meil ja mujal. Autori sõnul võib öelda, et lihtsa keele mõju mõõtmine ei ole iga kord võimalik, kuid keerukaid tekste ja lauseid on lihtsate võtetega võimalik arusaadavamaks teha küll.
“Keeleõpe on väga tõhus, kui õppija saab harjutada väljaspool keeletundi, kasutada eesti keelt pingevabas olukorras ja kogeda seejuures rikkalikku kultuuri endale huvipakkuval teemal. Kui õppija kuuleb keelt, mis on lootusetult raske, võib kaduda julgus teinekord tagasi tulla ja uuesti proovida,” kirjutab Helena Metslang juhendi eessõnas.
Juhend “Lihtsas keeles haridusprogrammid eesti keele õppijatele” anti välja euroliidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel.”
Uued Uudised