Õhtuti Rakveres jalutades tekib vahel kummaline tunne. Kesklinn justkui areneb – uued korterelamud ja renoveeritud majad annavad linnale värskema ilme. Kirsiõites allee, jalgpallihall, Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja jätavad väikelinna kohta igati hea mulje. Aga tänavatel liigub vähe inimesi. Mõni jalutaja, sörkija või tõukerattaga sõitja, siin-seal üksikud noorte kambad. Linn ei ole päris tühi, aga ei ela ka. Hiljuti külla tulnud sõbrad imestasid: „Kus kõik inimesed kell pool kaheksa õhtul on? Ilus kevadõhtu ju.“ See küsimus jääb kummitama.
Kinnisvarareklaamide järgi on kesklinna uusarendustes saadaval veel vaid üksikud korterid. Ometi ei täitu need kodud püsivalt noorte peredega. Miks?
Olen rääkinud mitme noore inimesega, kellel on olemas töökoht ja soov oma kodu järele, kuid kes elavad aastaid üürikorteris. Põhjus on järgmine: oma kodu ostmiseks vajalikku sissemaksu ei õnnestu koguda. Ja see ei ole sageli tahtmise, vaid võimaluste küsimus. Kõigil ei ole vanemate tuge, pärandust või juhuslikku loosiõnne. Kodulaenu sissemakse ei ole paar tuhat eurot, vaid märksa suurem summa.
Rakvere linnavolikogu liikmena algatasin eelnõu, mille eesmärk on luua noorte perede eluasemelaenu meede: kuni 10 000 euro suurune tagastatav laen eluaseme sissemakseks Rakveres. Eesmärk on aidata noortel peredel siia elama tulla ja siia ka püsivalt jääda. Paraku ei ole linnavalitsus (Isamaa) seni näidanud üles valmisolekut seda ettepanekut sisuliselt arutada. Eelnõu käis läbi majanduskomisjonist, seda paluti täiendada, mida ma ka tegin, kuid seejärel jäi asi seisma põhjendusega, et eelarves puuduvad vahendid ja juriidiline võimalus. Minu hinnangul ei ole küsimus ainult vahendites. Küsimus on tahtmises otsida lahendusi.
Tegemist ei ole millegi enneolematuga. Näiteks loodi Tartus juba 1992. aastal SA Tartu Eluasemefond, mille eesmärk on muuhulgas toetada inimesi kodu soetamisel Tartu linnas. See näitab, et kohalikul omavalitsustel on võimalik juriidiliselt selliseid lahendusi luua küll.
Rakveres räägitakse täna palju ennetusest – ja õigusega. Kuid ennetus ei tähenda ainult sotsiaal- või julgeolekupoliitikat. Ennetus tähendab ka seda, et linn loob tingimused, et inimesed tahaksid siia tulla ja siia jääda. Kui me seda ei tee, tegeleme hiljem juba tagajärgedega.
Üha enam ei ole inimeste töö seotud ühe kindla asukohaga. Tööd tehakse paindlikult, graafiku alusel või kaugtööna. Koduks otsitakse kohta, kus on turvaline elukeskkond, sobiv kinnisvara, hea kool või lasteaed, võimalused vaba aja veetmiseks ja kogukonnatunne. Rakvere võiks olla see koht.
Aga võib juhtuda, et Rakvere langeb noorte valikust välja põhjusel, et puudub võimalus kodulaenu sissemakseks. Nii jäädakse edasi üüripinnale mõnes suuremas keskuses või tehakse valik mõne teise omavalitsuse kasuks. Kui Rakvere ei paku sellele perele lahendust, teeb seda keegi teine. Ja iga pere, kes jääb tulemata, tähendab linna jaoks kaotust. Väiksem maksutulu ja kasvav surve sotsiaalsüsteemile olukorras, kus elanikkond vananeb. See ei ole kauge tulevikustsenaarium, vaid protsess, mis toimub juba praegu.
Algatatud eelnõu ei tähenda sotsiaaltoetust. See on investeering Rakvere tulevikku. Arvutused näitavad, et kahe keskmise sissetulekuga noore inimese puhul laekub linnale aastas ligikaudu 2277 eurot tulumaksu. See tähendab, et 10 000 euro suurune laen teenib end tagasi umbes nelja ja poole aastaga. Pärast seda on tegemist juba linnale laekuva püsiva tuluga. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole kingitusega, sest laen makstakse linna laenufondi tagasi noore pere poolt neile jõukohastel tingimustel ja seda saab uuesti ringlusse suunata. Lisaks näeb eelnõu ette lasterikaste perede soodustusi, näiteks laenu osalist kustutamist, madalamat intressi või pikemat tagasimakseperioodi.
Vastuargumendina on toodud riiklik EIS-i meede (s.o lühidalt riiklik käendus kodu ostmiseks). Jah, see võimalus on olemas. Kuid see ei lahenda Rakvere küsimust. EIS aitab inimestel osta kodu ükskõik kuhu Eestis. Kui tahame, et inimesed valiksid just Rakvere, peame looma lisapõhjuse siia elama tulemiseks. Linn, mis ulatab ise abikäe, saadab selge sõnumi: te olete siia oodatud. Iga uus pere tähendab elu meie haridusasutustes, kultuuris, ettevõtluses ja kogu linnaruumis.
Lõpuks on küsimus lihtne: kas me lepime olukorraga ja vaatame pealt, kuidas linn vaikselt kahaneb, või teeme teadlikke otsuseid, et Rakvere tulevikku muuta? Mina usun, et Rakvere peab võitlema iga noore pere eest. Mitte homme, vaid praegu.
Arvo Suurmaa, Rakvere Linnavolikogu liige (EKRE)