„Maailmas niigi on liiga palju nutetud, näib, et on pisar tulus väljamüük,“ laulis legendaarne Vello Orumets oma hitti „Hüvasti, Maria!“. Ja tuhanded kuulajad pühkisid pisaraid. „Nuta, nuta, nutt on köikse parem asi maailmas,“ lohutab psühhiaater Aadu Kadakas armuvalus meremeest filmis „Siin me oleme“.
Mõlemal on õigus. Nii Orumetsa laulusõnadel, kus räägitakse, et pisaraid kistakse liiga kergekäeliselt esile kui ka psühhiaatril, kes leiab, et enda välja elamine teeb olemise paremaks ning nutmist ei tohiks mingil juhul häbeneda.
Ollakse hädas kuivade silmadega, mis tekitab nägemises häireid, silmaarstid ütlevad, et see on tingitud pisarate puudulikkusest – pisaranäärmed ei tooda piisavalt pisarat ning silm on kuiv. Vaatamata sellele on paljudel inimestel silmad „märja koha peal“. Reeglina kisub vesiseks siiski heldimusest ja rõõmust kui kurbusest.
Selle teema juures on seega kaks aspekti – emotsionaalne ehk psühholoogiline ja füüsiline. Soovimata teha siin mingit uurimustööd pisaranäärme talitusest ja nutmise kasulikkusest inimese emotsionaalsele tervisele, juhiks tähelepanu tõigale, et küllalt palju – viimasel ajal aga eriti palju – üritab meedia rõhuda pisaratele, justkui anudes allikale või vahendatavale kaastunnet ja selle läbi oma artiklit paremini müüa. Sest inimestele, kes oma nõrkusehetki tavaliselt peidavad, meeldib näha teisi nende nõrkusehetkil – see teeks justkui neid endid tugevamaks. Jah, „näib, et on pisar tulus väljamüük…“
Meenutagem siinkohal vaid põgusalt, mis viimasel ajal meedias on avaldunud:
„Pisaratega võitlev Narva linnapea Katri Raik tankisaagast: tegin, mis sain, viimase hetkeni.“
„Narva linnapea Katri Raik, tõdes „Hommik Anuga“ saates: „Keeruline on seletada eestlastele, mida inimesed saavad aru Narvas. Ma püüdsin seda teha ja kukkusin totaalselt läbi.““
„Pisaratega võidelnud Anett Kontaveit: mul polnud häbi Serenale kaotada.“
„US Openi suure slämmi turniiri teises ringis Serena Williamsile haaravas maratonmatšis kaotanud Anett Kontaveit tunnistas, et sai tänasest täiesti uue kogemuse, kuidas mängida publiku ees, kes ühelegi sinu õnnestumisele ei aplodeeri ning ebaõnnestumiste peale ainult juubeldab.“
Sõda Ukrainas andis pisaratele uue tähenduse. Selle tragöödia valguses tunneme me end kõik võimetuna ja me enam ei tahagi ennast kontrollida, sest kogu see õudus käib üle mõistuse. Pisarad on muutunud elu loomulikuks osaks, millest meedia mõistagi viimast võtab võiks öelda isegi, et pisaraid devalveerib. Aga Moskva pisaraid ju ei usu!
„Oleg Grossi pöördumise ukrainlaste poole katkestasid pisarad.“
„OG Elektra peahoones Lepna lähistel toimus täna rahvakoosolek, kus firmas töötavatele Ukraina kodanikele jagati infot, millist abi saavad ettevõte ja Eesti riik neile osutada. Firma omanik Oleg Gross ja paljud saalisviibijad pühkisid Ukrainat tabanud tragöödia tõttu pisaraid. Oleg Grossile tikkusid pisarad juba siis silma, kui Liza Puzyrevska olukorrast Ukrainas rääkis.“
„Meelis Oidsalu pisarsilmi olukorrast Ukrainas: oleme praegu selles faasis, kus peame võtma tund aega korraga.“
„Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu käis täna hommikul “Terevisioonis” rääkimas olukorrast Ukrainas. Oli aru saada, et tegu on tema jaoks hingelähedase teemaga ning mehe silmis võis märgata pisaraid.“
„Slava Ukraini tegevjuht puhkes riigikogu ees nutma: saatke seda abi, mida teilt küsitakse. Ja kohe!“
…
Ja siis see Sanna Marin, Soome peaminister, kes väljaspool tööaega küll õige lõbus tundub, ta ei saa üldse pidama:
„Soome peaminister puhkes sõja teemal rääkides nutma.“
„Sanna Marin puhkes intervjuu ajal nutma.“
„Soome peaminister Sanna Marin puhkes keset kõnet nutma: ka mina vajan süngel ajal vahel meelelahutust.“
Neil päevil saavad inimesed kätte järjekordsed arved. Neid lugedes pole paljudel, väga paljudel väljapääsu kusagilt leida. Ja neid inimesi, kes praegustes rasketes olukordades päevast päeva pisaraid valavad, on sadu ja tuhandeid. Aga nemad on meedia jaoks nähtamatud, see pole teema. Parem on ikka näha ja müüa staaride pisaraid.
Aarne Mäe