Siseminister Nancy Faeser (SPD) tunnistas pärast aastavahetuse migrantide rahutusi vägivallaprobleemi nende seas. Föderaalvalitsuse integratsioonivolinik ei taha aga sellest midagi teada, väites, et paljud kurjategijad on kohalikud, paraku on selge, et Berliini kahtlusalused on peaaegu kõik välismaalased või sisserändetaustaga.
“Meil Saksamaa linnades on suur probleem rändetaustaga noorte meestega, kes põlgavad meie riiki, panevad toime vägivallategusid ning nendeni ei jõuta haridus- ja integratsiooniprogrammidega peaaegu üldse,” rääkis Fraser meediale.
“Me ei tohi lubada noortel vägivaldsetel kurjategijatel oma naabruskonda terroriseerida,” nõudis SPD poliitik. Eelkõige kannataksid tema sõnutsi vägivalla all paljud inimesed, kellel on olnud rändeajalugu. Samas kritiseeris poliitik, et “vajalikku debatti” ei tohiks kasutada “välistamiseks”, see ainult võimendavat probleemi.
Berliinis olid kahtlusalused peamiselt välismaalased. 145 arreteeritust sajal ei olnud Saksa passi. Suurimad rühmad olid afgaanid, 27 kahtlustatavat, ja 21 süürlast. Berliini valitsusjuhi Franziska Giffey (SPD) sõnul aga on kurjategijad kohalikud. “Võõrpäritolu või mitte, peaaegu kõik nad on Berliini lapsed,” väitis ta.
Föderaalvalitsuse integratsioonivolinik Reem Alabali-Radovan (SPD) lükkab samuti tagasi arutelu migrantide vägivalla üle. “Paljud tegijad on noored, kes on siin üles kasvanud,” väitis poliitik.
AfD juht Alice Weidel kutsus üles migrantide vägivalda selgelt vägivallaks nimetama. “Igaüks, kes läheb läbi elu lahtiste silmadega, on näinud lugematuid aastavahetuse videoid ja jälginud migrantide vägivalda mässude ajal, samas rünnatakse sellest avameelselt rääkijaid kõigi poliitiliste osapoolte poolt,” kritiseeris Weidel.
Alates 2015. aastast toimunud massiimmigratsiooni katastroofilised tagajärjed on sellega “märkamatuks” tehtud ja need aina süvenevad. “Ebaproportsionaalselt kõrge immigrantide kuritegevus, terrorirünnakud ja islamiseparatism tõestavad seda, nagu ka sadadesse miljarditesse ulatuvad kulud integreerimisele, samas eluasemepuudus ja suur tööpuudus immigrantide seas,” rõhutas AfD esinaine.
Saksamaa Õpetajate Liit nõuab aastavahetuse rahutuste järgselt koolides migrantide arvu piiramist. Seltsi president on nõudnud kohustuslikku eelkoolitoetust, üleriigilisi keeleteste ja kindlat kvooti migrantide lastele koolides. “Meil on Saksamaal integratsiooniprobleem, mis loomulikult on ka koolides,” ütles Heinz-Peter Meidinger.
Ta ei soovinud konkreetset kvooti öelda, aga on teada, et alates 35 protsendist migratsioonitaustaga laste osakaalust klassis langeb õppeedukus drastiliselt.
Meidinger kurtis, et kui migrantide lapsi on üle kolmandiku, pole sageli integratsioon tegelikkuses teostatav. Lõimumine ei saa aga kindlasti õnnestuda, kui 95 protsenti klasside õpilastest on mittesakslased, nagu see on paljudes migrantide elamispiirkondades.
Õpetajate Seltsi president kõneles seda tõsiste aastavahetuse rahutuste taustal, mille taga olid migrandid. “Seal ilmsiks tulnud vägivald oli “väärtuskasvatuse küsimus”,” ütles Meidinger.
Paljud migrantidest vanemad aga lapsi “euroopalike väärtuste” osas õpetada ei oska ega taha ja see jääb koolide kanda. Meidinger ütles, et õpetajad annavad endast parima, et migrandilaste haridusega järele jõuda: “Kuid ilma vanematega koostööta peavad nad siin sageli kaotust tunnistama.”
Meidinger kritiseeris ka poliitilisi otsustajaid: “Mulle tundub, et prioriteetide seadmine poliitikas jätab hariduse tahaplaanile. Kui jätta haridus lohisema ja massilisi vastumeetmeid ei võeta, siis konfliktid ühiskonnas suurenevad,” väitis ta.
Allikas: Junge Freiheit