16. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Leedu Vabariik, seega palju õnne tänasel päeval leedu rahvale! Päev aga on seotud ka 70 aasta taguse kokkuleppega metsavendade võitluses.
Rubriik: Maailm
Kaasautor Paul Oja kirjeldab Yle 1 kanalil neljapäeva õhtul eetris olnud vestlussaadet A-talk teemal ”Kas lääne demokraatia aeg on täis?”, millest leiab tähelepanuväärseid momente.
Maailmas on ilmnenud üks huvitav nähtus: “populistid” on võimule pääsedes asunud oma valimislubadusi ka tegelikult ellu viima!
Odava tööjõu sisseveo vajadust propageerivatel Eesti ettevõtjatel tasuks arvestada Soome kogemust – seal leitakse, et madalapalgaliste sissevedu mõjub majandusele halvasti.
EKRE on populaarseks muutumas ka suurimas väliseestlaste kogukonnas Soomes.
USA-s jõudsid kongressi demokraatidest ja vabariiklastest läbirääkijad eile kompromissile, millega loodetakse vältida valitsusametite uut osalist tööseisakut.
Sõnasõda Prantsusmaa ja Itaalia vahel kogub aina tuure, eriti pärast seda, kui Prantsusmaa valitsus nimetas rahvuslasi pidalitõbisteks ja kritiseeris Itaalia asepeaministri Luigi Di Maio kohtumist nn kollaste vestidega.
Briti politsei arreteeris naise, kes nimetas ühte transaktivisti meheks. Kohtuotsusega keelati naisel viidata isiku varasemale meessoo identiteedile.
Hiljutise raporti kohaselt on Prantsuse valitsus kuulanud pealt ja jälginud internetis vähemalt 150 kollaste vestide (Gilets Jaunes) aktivisti. Breitbart kirjutab viitega Prantsuse poliitilisele nädalalehele Le Point, et Prantsusmaa salateenistus on hoolega tegelenud kollaste vestide jälgimisega ning kuulanud pealt paljude aktivistide telefone. Le Point’ väitel on jälgimise all 50 Pariisis tegutsevat aktivisti ja 100 mujal riigis […]
Itaalias on kulutatud miljoneid eurosid immigrantide tööturule integreerimiseks, kuid tulemused on kehvad. Breitbart kirjutab (viitega Il Giornale’le), et ühe Milanos läbiviidud programmi raames kulutati kolme aasta jooksul vähemalt 15 miljonit eurot, kuid programmi tulemusena on tööd leidnud kõigest 120 immigranti.
Kanada parempoolne juutuuber, ajakirjanik ja filmitegija Lauren Southern rääkis Ungari päevalehele Magyar Hirlap oma peatselt valmivast dokumentaalfilmist “Borderless” ehk “Piirideta”.
Eestil on hõimurahvaste seas keegi, kellest eeskuju võtta – ja selleks on Ungari, mitte multikultuuristuv lähinaaber Soome.
Järgmises Euroopa Parlamendi koosseisus võib tulla olulisi muutusi, mida võib märgata poliitikute kohtumistes ja nende närvilistes väljaütlemistes.
Brexiti-vastase kampaania üks nõkse on näidata, kuidas anglosaksid Briti saartelt minema liduvad.
See, et Danske rahad Euroopas Venemaa huve kaitsma ja esindama hakkasid, on vääramatu fakt, kuid küsimuse on selles, millisel moel.
Alles materdas inimõiguslik valitsusväline organisatsioon Freedom House Ungarit väidetava demokraatia piiramise eest, Ungari aga vastas sellele süüdistusega, et too teeb Sorose tellimustööd.
Aktiivsed migratsioonitoetajad taltuvad üldjuhul kohe, kui neil soovitatakse sisserändajaid oma kostile võtta – seda tõestas ka oma kodumaal ülipopulaarne Itaalia siseminister ja Liiga juht Mattoe Salvini.
Tänases vasakliberaalse kallakuga maailmas maksab üha enam reegel – kui kedagi pekstakse liigse mõnuga, siis maksab järele vaadata – ilmselt on ta midagi õigesti teinud.
Möödunud nädalal avalikustatud andmed näitavad Itaalia SKT langust 2018. aasta viimases kvartalis, mis omakorda viitab selgelt sellele, et Itaalia majandus on taas surutises – nii nagu see oli ka aastatel 2008, 2011 ja 2012.
Niinimetatud “euroopalikud väärtused”, mis seisnevad perverssuste muutmises normaalsuseks, saavad täiendust Kolmanda maailma tavadest.
Brexitist kirjutatakse kui hullumeelsusest peamiselt majanduslikul taustal, kuid unustatakse see, mis toimub põlisbrittide hinges, kui nad on vabaduse nimel valmis mammona teisejärguliseks lükkama.
Euroopa ja Eesti peavoolumeedia võimendavad “paremäärmuslaste” tegusid, kuid eelistavad vaikida vasakäärmuslaste, eriti Antifa terrorismist.
Tänapäeval on paljud õilsad asjad haaratud teatud ideoloogiate teenistusse.
Immigratsioonivastane erakond Rootsi Demokraadid, kes sai viimastel valimistel parlamendis 62 kohta, on tänu sisserände jõulisele käsitlusele valimiskampaania aegu Rootsi ühiskonnas üha populaarsemaks muutumas.
Väide põrgutee sillutatusest heade kavatsustega leiab iga päev järjekordset tõestust.
EKRE liige Soomes ja Uute Uudiste kaasautor Paul Oja meenutab, kuidas ta 26. augustil 2017. aastal kirjutas soome keeles alljärgneva loo ja saatis oma elukohalinna ajalehe Kouvolan Sanomat lugejakirjade rubriigile.
Viimasel ajal on tõusnud jutuks arvukad riigi poolt nuumatavad mittetulundusühingud, mida vasakvalitsus tahab näidata kodanikuühendustena, kuid mis tegelikult on ideoloogilised puugid ühiskonna ihu küljes.
USA esindajatekoja demokraadist liige Alexandria Ocasio-Cortez hirmutas möödunud nädalal inimesi, väites, et kui me kliimamuutuste probleemiga aktiivsemalt ei tegele, saabub 12 aasta pärast maailmalõpp. Igasugune asjalik arutelu kliimapoliitika maksumuse üle ei omavat tähtsust. Kui me kohe ei tegutse, siis 12 aasta pärast oleme omadega õhtul.
Ennast sõltumatuks pidav Eesti peavoolumeedia on ühinenud poliitilise libauudiste levitamisega Brexiti vastu.
Vahemerel migrante korjavad vabaühendused on võtnud enda tegutsemise aluseks põhimõtte, et väidetava inimlikkuse nimel tohib rikkuda praktiliselt kõiki seadusi.
Soomes elav EKRE liige Paul Oja kirjeldab seda, kuidas migrandid põhjanaabri juures varjupaigataotluse menetlemise aja võimalikult pikaks venitada üritavad, ja kui miski enam ei aita, siis lihtsalt kaovad.
Riigikogu komisjonides on arutlusel El-i ettepanek anda Kosovo kodanikele viisavabadus, mis on järjekordselt üks kaheldava väärtusega algatus.
Rootsis on lekkinud avalikkuse ette justiitsministeeriumi dokument, millest selgub, et migrantidele kulutatud summad on palju suuremad, kui hiljuti valitsuse poolt nimetatud.
Eesti peavoolumeedia on oma Trumpi-vastasuses üritanud pidevalt kahtluse alla seada liitlassuhete võimalikkuse praeguse presidendi juhitava USA-ga, ning pildile on lükatud hoopis Macroni ja Merkeli Euroopa Armee.
Kuigi nii Eesti ja Euroopa võimueliit ja peavoolumeedia üritavad tõestada, et liberaalsel Euroopal pole häda midagi, tõestab reaalne elu, et selle ühiskonna enda loodud sisevastuolud hävitavad EL-i üsna varsti.
USAs on hakatud ettevõtetele, ülikoolidele ja isegi lasteaedadele korraldama erinevaid koolitusi, mille eesmärk on rääkida nn valgete privileegist ja panna koolitustel osalevad valged end oma nahavärvi pärast võimalikult ebamugavalt tundma.
Kuigi vasakliberaalne Euroopa materdab Ungarit igast asendist, paistab just selle riigi puhul välja tasakaalustatud ja mõistlik poliitika.
Rahvusvahelises poliitikas on hakanud silma jääma sõnasõda Itaalia ja Prantsusmaa vahel, mida kirjeldatakse kui kahe sõbra tülliminekut, kuid see varjab endas ka suuremaid vastuolusid.
Euroopa Liit on otsustanud inimsmugeldamise vastase operatsiooni Sophia tuleviku Itaalia kaela ajada, kuid sealsed võimud peavadki seda mõttetuks.
Itaalia ja Prantsusmaa sel nädalal puhkenud tüli on omapärane seetõttu, et mingil moel on sellesse segatud ka Malis sõdiv Eesti.
Maailmas tuleb üha enam ilmsiks see, et rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid on üle politiseeritud ja täidavad ideoloogilis-poliitilisi tellimusi.
Prantsuse filosoof Alain de Benoist räägib, et “kollaste vestide” liikumine on Prantsusmaad juba põhjalikult muutnud.
Suubritannia rahvusvahelise kaubanduse minister Liam Fox hoiatas poliitikuid rahva tahtega mittearvestamise eest, öeldes, et Brexiti hääletustulemuste ignoreerimine võib vallandada ühiskonna stabiilsust ohustava ja ettenägematute tagajärgedega poliitilise tsunami.
On uudiseid, mille tegelik sõnum on märgatavalt erinev sellest, mida selle vahendajad on öelnud.
Jaanuari alguses võttis Rumeenia Austrialt üle Euroopa Liidu eesistujariigi tiitli. Austria võttis kuuekuulise eesistumisperioodi jooksul muude teemade hulgas fookusesse ka rändeküsimuse ja võitluse illegaalse immigratsiooniga.
Uute Uudiste kaasautor Paul Oja kirjutab Soomest just seda, mis on aktuaalne ka Eestis – sallivuslased kasutavad seadusi täpselt nii, nagu neile vaja on.
Euroopa Liidu maade ja Eesti peavoolumeediad kirjutab Brexitist ainult halba ja seda veel rõhutatult mustades toonides.
Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho ütleb, et sisserändepoliitika korrastamiseks ei ole peaaegu midagi tehtud – on olemas toimivaid viise, kuid vaja on ka poliitilist tahet.
Kõige lihtsam on midagi vastikut kokku keerata valuteemade ümber, nagu vasakliberaalne maailm koos truu peavoolumeediaga seda pidevalt teevad.
USAs Washingtonis kogunesid Kapitooliumi künkale ja esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi tööruumide lähedale organisatsiooi nn Angel Families – kuritegelike illegaalide ohvriks langenute perekonnaliikmed.
Oulu ja Helsingi välismaistest lapsevägistajatest on viimasel ajal palju juttu olnud ka Uutes Uudistes ja Objektiivis, Soome ajakirjandusest ja eriti sotsiaalmeediast rääkimata, kirjutab Paul Oja Soomest.
Eilse hääletas Suurbritannia parlamendi alamkoda ülekaalukalt maha peaminister Theresa May Brexiti-leppe. Ajaloolisel hääletusel olid leppele vastu rekordiliselt 432 parlamendisaadikut, poolt kõigest 202.
Lääne ühiskonnas on võitlus euroopaliku rassi (enese)alandamisest keeldumise vastu saamas reegliks ehk siis iga valgete rassilisele väärikusele kutsuv väljend tambitakse rassismiks.
Soome Iltalehti ajakirjanik Mika Koskinen kirjutab arvamusloos, et Soome maksab seoses pagulaste massilise vastuvõtmisega kõrget hinda sinisilmsuse eest ning migrandid on saanud ohuks rahvuslikule julgeolekule.
Austrias jätkub migrantide vägivald naiste kallal, mis sarnaselt Soome ja veel mitmete Lääne-Euroopa maadega on saavutanud epideemia mõõtmed.
Võitlus USA-Mehhiko piirimüüri pärast ei näita taandumise märke. Demokraatide arvates on tegemist n-ö teadlikult esile kutsutud kriisiga – tuhanded vägivaldsed immigrandid, kes ründavad USA piiri ja piirivalvureid, miljonid Ühendriikides elavad kriminaalsed illegaalid, see kõik olevat nende sõnul väljamõeldis, kuid ei ole.
Põhjanaabrite juures kogub tuure migrantide seksuaalvägivalla paljastus, mis on mõõtmetelt enneolematu.
Neli kuud kestnud valitsusläbirääkimised, mis jõudnud lõppfaasi, võivad paraku anda Rootsile kui rahvusriigile surmahoobi, sest alatute manöövritega patriootlikud jõud kõrvaldanud punaroheline vähemuskoalitsioon tahab taas ise pukki ronida.
Briti islamikriitiku Anne Marie Watersi sõnul kaitsevad nii sealne riigivõim kui ka meedia islamit igasuguse, ka õigustatud kriitika eest.
Euroopa Parlamendi valimised võivad kontinendi viia veelgi sügavamasse stagnatsiooni või vastupidi, taastada Euroopa Liidu loomulik pale rahvusriikide liiduna.