Uudis Kuuba režiimi toetamisest digivahendite abil on oma olemuselt nii absurdne ja samas oma sõnastatud eesmärkide suhtes sedavõrd kontraproduktiivne, et annab eriti hea ettekujutuse sellest kui naiivselt pimedad ja kui süstemaatiliselt küsimuste esitamist vältivad me oleme kõige suhtes, mis puudutab europrojektides ja -algatustes osalemist. Piisab sellest, et asi on pakendatud „arenguabi“ või „kaasamise“ sildi alla ning kriitiline mõtlemine lülitatakse välja.
Seejuures on see 441 000 eurot euroraha, mis esmapilgul paljusid võpatama paneb, kogu loo kontekstis tegelikult üsna tähelepanu mittevääriv kõrvaldetail. See-eest on “väärtusruum” antud ettevõtmise kontekstis märksa olulisem märksõna.
Taustaks esmalt, et Kuuba on endiselt üheparteiline kommunistlik (loe: terroristlik) riik. Tegemist on süsteemiga, kus valitseb range tsensuur ja dissidente kiusatakse süstemaatiliselt taga. Valitsus blokeerib sõltumatuid uudisteportaale, vangistab internetikasutajaid ning kasutab digitehnoloogiat teadlikult jälgimisühiskonna ülesehitamiseks ja ülalhoidmiseks.
Igasugune tehnoloogia, millele sealsed riiklikud struktuurid küüned taha saavad, ei jõua kunagi rahvani, et nende vabadusi või võimalusi laiendada. Vastupidi, seda kasutatakse järjekindlalt sõnavabaduse piiramiseks, info filtreerimiseks ja kodanike jälgimise tõhustamiseks. Digiteenuste niinimetatud „kaasajastamine“ ei tähenda Kuuba kontekstis midagi muud kui režiimi represseeriva masinavärgi efektiivsemaks muutmist.
Sisuliselt tähendab see, et me läheme appi kommunistlikule süsteemile ja aitame otseselt kaasa režiimi püsimisele. Seda kõike olukorras, kus sama režiim rõhub oma rahvast, hoiab neid infosulus ja karistab igasuguse kriitika eest.
ERR-i uudisloos ütleb E-riigi akadeemia kommunikatsioonijuht, et “eesmärgiks on aidata kaasa Kuuba avaliku halduse kaasajastamisele ja digiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, suurendades võrdset, kaasavat ja läbipaistvat juurdepääsu nii avalikele kui ka erasektori digiteenustele ning edendades digitaalset suhtlust kodanike, ettevõtete ja ametiasutuste vahel.” Kasutatav fraas „võrdne, kaasav ja läbipaistev juurdepääs“ on tõsiselt irooniline. Nagu juba korduvalt mainitud, kasutatakse kogu saadud tehnoloogiat just nimelt nende väärtuste vastandlike eesmärkide saavutamiseks – ebavõrdsuse süvendamiseks, kaasamise imiteerimiseks ja läbipaistmatuse kindlustamiseks.
Ja et sellest kõigest veel vähe oleks. 2025. aastal tõsteti Kuubal internetihindu kuni 800%, muutes ligipääsu internetile praktiliselt vaid eliidi privileegiks. Seda samal ajal, kui suur osa tavainimestest elab sügavas vaesuses ja paljudel puudub isegi regulaarne ligipääs elektrile. Digitiigri eksportimine sellisesse keskkonda on parimal juhul groteskne.
Siit ka küsimus tarkade klubile: kuidas saab Eesti (ka kogu oma kõikvõimsuses) asuda digitaliseerima täiesti allakäinud autoritaarset diktatuuririiki, kus osal populatsioonist pole kõige elementaarsemaid elutingimusi? Ja isegi juhul, kui ligipääs internetile ja elektrile on olemas, piirab valitsus teadlikult juurdepääsu infole, et vältida rahulolematust ja kriitilisi hääli.
Ei ole sugugi üllatav, et seesuguse abi suhtes on olnud eriti kriitilised Ameerika Ühendriigid, sealhulgas Trumpi administratsioon. Kuuba immigrantide perest pärit riigisekretär Rubio on korduvalt kritiseerinud rahvusvahelist toetust Kuubale, sealhulgas Euroopa Liidu abi, nähes selles otsest panust režiimi toetamisele ja legitimeerimisele. See kõik ei sea meid rahvusvahelisel areenil just eriti heasse valgusesse.
EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimees
EKRE Pirita osakonna esimees