Maarjamäe memoriaalkompleksi restaureerimine, nagu Tallinna abilinnapea Vladimir Svet seda oma artiklis (https://epl.delfi.ee/artikkel/120042572/paeva-teema-vladimir-svet-valdime-monumentaalset-konflikti-maarjamael) soovitab, ei ole jätkusuutlik lahendus. Ettevõtmine kõlab kui poolelijäänud sotsialismi helgelt tulevikku sümboliseeriva projekti lõpuleviimine. Pronksiööga rahva hirmutamine, eesmärgiga Tallinnas oma valijaskonda hoida, on tänasel äreval ajal äärmiselt ohtlik.
Ei ole võimalik ette kujutada olukorda, kus üle Eesti tegeletakse okupatsiooni ülistavate monumentide teisaldamisega, kuid Tallinnas on linnavõim otsustanud Maarjamäe memoriaali infotahvlitega varustada ja kujundada sellest lõbusa nostalgilise nõukogude-stiilis ajaveetmiskoha. Kõik see toimub siin ja praegu.
On tõsi, et Maarjamäe memoriaali edasine saatus on viimastel aastatel vahelduva eduga kõlapinda saanud. Erinevad osapooled on välja pakkunud erinevaid ideid monumendi lammutamisest kuni sellele uue tähenduse andmiseni. Jätkusuutlike lahendusteni ei ole aga jõutud ning põhjus on selge – tänasel kujul on Maarjamäel asuv maamärk liialt ideoloogiline, mis muudab sellega ümberkäimise linnavõimule keeruliseks. Üheltpoolt tahetakse ju kõigile meeldida. Annab ju Keskerakondlasest abilinnapea Vladimir Svet mõista, et on inimesi, kes võivad ennast muutustest niivõrd häirituna tunda ning soovida korrata Pronkssõduriga toimunut.
Pronksiööga rahva hirmutamine, eesmärgiga Tallinnas oma valijaskonda hoida, on tänasel äreval ajal äärmiselt ohtlik. Maarjamäe memoriaal ei ole taasiseseisvumisjärgselt kunagi funktsioneerinud avaliku mälestamisruumina, mille tõttu ei ole vähematki põhjust uskuda, et selle puudutamisel järsku riigivastased massid aktiveeruksid. Memoriaalansambli valmimine jäi igaveseks pooleli ning algselt planeeritud tähendust ei hakanud memoriaal kunagi kandma. Ka likvideeriti 90-ndatel sealt kõikvõimalik Nõukogude võimule viitav sümboolika, ilma et enamus teisaldamist tähelegi pannud oleks.
Sveti jaoks ei ole Maarjamäe memoriaaliga seonduv probleem mitte see, et eksisteeriks oht uueks Pronksiööks, vaid et niigi toetust kaotav Keskerakond ei taha reitingu languse kartuses mõnda impeeriumimeelset pealinlast ehmatada. Tegemist on puhta soovimatusega tegelikult probleemiga tegeleda.
Üleüldises vaenulike monumentide teisaldamise tuhinas, mis on väga tänuväärt ja kauaoodatud tegevus, arvan, et on samuti avanenud sobilik ajaaken Maarjamäe memoriaalile ja sealsele maa-alale sobiva otstarbe leidmine. Seda oleks pidanud tegema juba ammu ning ka variante selleks on mitmeid.
Vastupidiselt Svetile leian, et jätkusuutlik lahendus ei ole laguneva kompleksi restaureerimine. Paratamatult kõlab see ettevõtmine kui kunagi poolelijäänud sotsialismi helget tulevikku sümboliseeriva projekti lõpuleviimine.
Olen poolt, et memoriaalialune reformimata riigimaa antaks linnale üle. Edaspidist arvestades võimaldab see linnal antud territooriumi tervikuna hallata ning saada linnal ala edasiste arengute eestvedajaks.
Kaaluma peaks Jääretke obeliski lammutamist, mis on üks väheseid memoriaalkompleksis asuvaid maamärke, mis on otseselt oma tähenduse poolest punamonument. Samuti peaksid vastavad ametkonnad ümber paigutama mälestuskivid, mis pühendatud „Tallinna vabastanud“ väeosadele. Infotahvlitega neid ei neutraliseeri. Ka ei ole ükski neist objektidest, peale sealse Saksa sõjaväekalmistu, mälestistena arvele võetud.
Pikemas perspektiivis leian, et kõnealusele paigale uue tähenduse andmine on möödapääsmatu samm. Kommunistlikust ideoloogiast kantud kujul ei tohiks memoriaali taastamine iseseisvas vabariigis tulla kõne allagi. Samas on aga võimalik betoonist memoriaalansambli osadele anda uus tähendus. Näiteks on sealne tseremooniaväljak rahva seas väga armastatud ning sellele on hea tahte korral võimalik leida oma koht uues kontseptsioonis. Samuti on võimalik ära kasutada tänast maastikureljeefi.
Arvestades, et paljud linlased ei tea selle paiga algset tähendust ning noorema generatsiooni jaoks ei ole see koht ideoloogiliselt laetud, on memoriaal võimalik kujundada ümber vastavalt meie soovidele ja vajadustele.
Leian, et Maarjamäe memoriaali tähendus on võimalik minetada ja ühe võimalusena kujundada memoriaalansambli asemele uus Eesti iseseisvust ja vabadust ülistav Vabadusememoriaal. Näitame sellega, et me ei ole kaotajad vaid võitjad. Loome kommunismiohvrite memoriaali kõrvale, mis näitab ühte sünget perioodi meie ajaloost, tänast päeva ja vabadust ilmestava memoriaali, kuhu rajada Eesti enda vabadussammas. See annaks meile võimaluse imelise Tallinna silueti taustal läbi viia riiklike tseremooniaid ja üritusi. Ideaalsemat kohta traditsiooniliseks vabariigi aastapäeva paraadiks on raske ette kujutada.
Nii kommunismiohvrite memoriaali, uut sündivat Vabadusememoriaali kui ka Ajaloomuuseumit saaks ühendama suur park, mis seoks ühte Eesti mineviku ja oleviku ning sünniks tõeliselt suurejooneline kompleks uhkuseks meie rahvale.
Avanenud on ajaaken Maarjamäe memoriaaliga midagi ette võtta. Parim idee võitku.
Aat Purje, EKRE Pirita osakond