Rahandusminister Jürgen Ligi lajatas intervjuus Sakalale konstruktsiooniga, mille kohaselt kõik tuulikuvastased on Kremli käsilased. Taaskord võttis võimupartei appi Kremli kaardi, mis neid nii palju toitnud on.
Retoorika, kus igasugune vastuseis valitsusele sildistatakse riigivaenulikuks või mõjutustegevuse tööriistaks, muutub iga korraga üha naeruväärsemaks.
Üheltpoolt on see hea, sest see aitab langetada maske. See diskrediteerib ennast iga korraga, mil seda kasutatakse. Varsti ei võta mitte keegi enam ühtegi reformierakondlase karjatust Kremli teemal tõsiselt, sest kõik saavad aru, et sellise mustvalge vastasseisu ainus eesmärk on opositsioon marginaliseerida, debatt summutada ning ajada segamatult oma kitsa ringi huve.
Ei ole ju tõsiseltvõetav, et lihtsate inimeste mured oma kodukoha maa väärtuse langemise ja tervise- ja keskkonnamõjude suhtes ning ühe kasvav avalikkuse pahameel on siinse käimasoleva geopoliitilise vastuseisu tulem. Ei olegi – inimesed lihtsalt ei taha enda taluõuele jõletuid tuulikuid!
Teisalt on seesuguse retoorika juurutamine ühiskonnas üliohtlik ning kaugel sellest, mida võiks riigimehelikuks valitsemiseks pidada. Kui ühiskonnale sisendatakse alatasa põhjendamatult mingit tõsist ohtu, nagu Kremli mõjutustegevus seda on, siis lõpuks devalveerib see selle ohu avalikkuse silmis. Kui ühiskonnal on ühel hetkel päriselt otsustavalt vaja reageerida Kremli ohule, siis ei ole enam mitte kedagi, kes seda tõsiselt võtaks. Ja see on päriselt hirmus!
Tõenäoliselt tähelepanelik lugeja juba aimab, et minu praegune kirjutis sellest, kuidas Kremli ohuga ei peaks valimatult vehkima, esindab ka ilmselt Kremli narratiive. Pole pääsu!
Aat Purje
Pirita linnaosakogu liige
EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimees