Rootsis töötav psühholoogiaprofessor, Eesti üks tuntumaid teadlasi ja oma valdkonda tundev Airi Värnik on kirjutanud avaliku kirja, mitme kaaluka argumendiga, tuginedes ka suhtlusele Stockholmi Kohtupsühhiaatria Kliiniku endise peaarstiga selle kohta, miks mitte mingil juhul ei tohiks Rootsis kriminaalkurjategijaid Tartu vanglasse paigutada.
Airi Värnik:
„Olen Rootsi vanglaid külastanud ja erialaliselt suhelnud tookordse Stockholmi Kohtupsühhiaatria Kliiniku peaarsti Ants Andersoniga. Olen kohtupsühhiaatrina 20 aastat Patareis käinud. Olen kategooriliselt vastu vangide Eestisse toomisele.
On veel viimane võimalus tõkestada Rootsi kriminaalkurjategijate toomine ülikoolilinna Tartusse, mis minister Pakosta aktivismist ajendatuna on käigus. On veel võimalus: lõpliku otsuse teeb Riigukogu. Ma palun oma kirjaga Riigikogu liikmeid sõltumata parteilisusest hääletada vanglarent maha.
Pöördun avalikkuse poole kirjaga, kuna tunnen õigustatud muret Rootsi kriminaalkurjategijate majutusplaani asjus Tartu vanglasse. Käimas on jõulised ettevalmistustööd justiitsminister Pakosta eestvedamisel. Kui meenutada viimase aasta sündmusi, siis jõutigi niikaugele, et meie Valitsuse volitusel sõlmis Pakosta 18. juunil 2025 vanglarendi lepingu, mille alusel majutatakse Tartu vanglasse kuni 600 Rootsi kriminaalkurjategijat See on vaja tõkestada. Leping ootab Parlamendis ratifitseerimist. Me ei tohi seda lubada.
Rootsi probleem on, et neil on vaja lahendada olukord, kus jõukudega seotud vägivalla lained viimasel kümnendil on suurendanud vangide arvu. Rootslaste pressiteates märgitakse, et kinnipeetavad, keda saab Eestisse paigutada, on mehed, 18 või vanemad, kes on süüdi mõistetud näiteks mõrvas, majandus- või seksuaalkuritegudes.
Eesti Justiits- ja digiministeerium edutas Rootsiga läbirääkimistesse panustavaid ametnikke ühekordse tulemustasuga. Ministeeriumi kantsleri Tiina Uudebergi käskkirjaga sai 7000 eurot tulemuspalka vanglate asekantsler Rait Kuuse, vanglate osakonna nõunik Tiina Unuks 6500 eurot ning karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr 5000 erurot. Järgnevatele oli tulemuspalk väiksem, 500-1500 eurot.
Vanglarendi otsusele on olnud palju avalikke sisukaid vastuväiteid. Mina tegin juba 20. juunil Facebookis avaliku postituse, milles hoiatasin võimalike vanglasiseste riskide eest – gängide omavahelised tapatalgud, aga ka ründed vangla personalile. Lisaks võimalikud vanglatöötajate korruptiivsed või ahistamis või praktiliste kogemuste puudusest või aina vahetuvate (töö on närviline) vanglatöötajate probleemid, lakkamatud kohtukeisid kinnipidamise korra, medabi ja inimõiguste suhtes. Meie institutsioonid koormatakse vanglarendist lähtuvaga, abi kohalikele jääb rahvusvahelise kõrval tahaplaanile.
Praegu on sündmuste jadas oluline etapp – eelnõu arutelu Riigikogus. Esimene lugemine on istungi lõppemise tõttu pooleli. Pärast teist ja kolmandat lugemist tuleb Riigikogul anda lõplik otsus, kas valitsuse allkirjastatud lepe tohib jõustuda.
Alljärgnevalt selgitan, mis ma olen võõrvangide vastu.
1. Valitsuse peamine argument lepingu poolt – majanduslik kasu – on ähmane. Arvutused ei ole kättesaadavad. Erapooletud eksperdid on avaldanud kasumlikkuse suhtes kahtlust.
2. Valitsus: Tartu moodsas vanglas seisavad kambrid tühjalt. Vastuargument: aeg on ärev, Ukraina sõja lõppemisel on tõenäoline vabanenud sõjardite ränne läände, me vajame ise kinnipidamiskohti. Me võiksime praegugi oma kinnipeetavaid hoida Tartu vanglas ja teised vanglad Eestis vajaduse piires ajutiselt konserveerida.
3. Inimressursi nappus: Kuidas katta täiendav vajadus meditsiinitöötajate, kohtunike, teenindajate, tõlkide järele. Õigusrikkujad ja nende lähedased on sageli kaebusaldid ja nõudlikud – lahendamist vajab kaebuslaviin. Kiusatus kutsuda tööle immigrante.
4. Eetiline aspekt. Lääne tsivilisatsioonis on kinnipidamise üheks eesmärgiks kurjategija ümberkasvatamine. See kontingent on eriti raske, kui paljud nendest on teistest tsivilisatsioonidest, nt Islamiusu maadest. Ma olen kaugel halvustamast Islami usku, sealgi peetakse terroriste ja kurja teenreid hälvikuteks. Meile tuleb selektsioon kuritegeliku kallakuga väljarännanutest. Meil ei ole võimekust nii keerulist psühhokorrektsiooni teha.
5. Turvalisuse riskid. Kurjategijate kontaktid ja lähedased hakkavad linna külastama. See mõjutab kogu kogukonna turvatunnet. Hoogustuda võib narkokaubandus. Lisagem siia ka tõmbenumbrina valitsuse soosing kasiinode tegevusele. Teada on ka see, et kurjategijad ennetavad kinnipidajate meetmeid, seal on väga suured rahad. Meie strateegiliseks haavatavuseks võib saada see, et Vaba Eesti on kujunenud heauskseks turvaliseks maaks.
6. Julgeolekuolukord. Praeguses hübriidsõjas võib ründe suunata vangla IT võrgule ja seega vangid vabaks lasta. Kui agressorriik Venemaa ründab, napib meil varjendeid elanikegi kaitseks. Kuhu paigutatakse välisvangid? Kuidas toimub evakuatsioon? Kas nad jäävad vanglasse või segunevad kriisiolukorras elanikkonna hulka. On tõenäoline, et vangid tegutsevad meie kaitsejõudude vastu.
7. Maine küsimus. Pakosta väidab, et vanglamajutus tähendab erilist solidaarsust Rootsiga ja tõstab meie mainet. Arvan vastupidi, see on eneseupitamine ametiposti kasutades ja lõivu maksmine rahamaaniale.
8. Kes vastutab, kui äärmiselt madala toetusega erakonna poliitik ametist ilma jääb? Praegu jäetakse muljet, et diil on tehtud, kuid veel ei ole Lauri Hussari vasar saatuslikult kõlksunud. Ütelgem Toompeale – rahvas ei luba seda.“