Üha enam muutub reegliks see, et Mart Helmel on alati õigus. Poleks kaporatuur abielu kaitsmiseks mõeldud referendumi takistamiseks võimupööret korraldanud, olnuks Eestil juba olemas sisekaitse kriisireserv, mille kallal ta tööd alustas ja mis Kaja Kallase poolt lõpetati, ning nüüd hakkab hädas siseminister Taro seda tööd uuesti tegema.
Postimees kirjutas 2020. aasta 11. detsembril: “Siseministeerium loodab, et järgmise aasta lõpuks on politsei ja piirivalve (PPA) kriisireservi ehk sisekaitsereservi värvatud 200–300 inimest.
Selleks on valitsus järgmise aasta riigieelarves raha eraldanud. «Nelja aasta perspektiivis, kui maksimumvariante kasutada, oleks meil vajadus arvestuslikult 18–20-miljonilise eelarve järele, kuid 2021. aastaks on vahendeid selleks, et see reserv luua ja politsei- ja piirivalveameti kriisivalmiduseks panustada kaks miljonit eurot,» rääkis siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse nõunik Toomas Malva, kelle sõnul on põhikulu reservi varustus ja väljaõpe.
Siseminister Mart Helme (EKRE), kes on sisekaitsereservi häälekas eestvedaja, ütles 2019. aasta lõpus, et 2023. aastaks on soov tõsta kriisireservistide arv 1500 peale.”
Nüüd kirjutab BNS: “Valitsus kiitis heaks siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi kontseptsiooni ning andis sellega siseministeeriumile rohelise tule alustada vajalike seadusemuudatuste ettevalmistamist.
Siseminister Igor Taro sõnul on kriisireservi eesmärk lahendada ministeeriumi valitsemisala inimressursi puudujääk kriisiolukorras, selleks, et kindlustada siseministeeriumi toimetulek pikaajalistes kriisides. “Eestit võivad tabada samaaegselt mitu eri valdkonna kriisi ning ühe kriisi mõju võib kiiresti kanduda teistesse valdkondadesse. Kõik eelnev toob kaasa töökoormuse hüppelist tõusu. Meie ülesanne on tagada siseturvalisus ja elanikkonnakaitse ka siis, kui olukord on kõige keerulisem. Kriisireserv ei lahenda kõiki riigi muresid, kuid see annab Siseministeeriumi valitsemisalale vajaliku lisajõu, et oma riigikaitseülesanded täita,” ütles Igor Taro.”
Kindlasti kergitab valitsus nüüd oma saba, et nemad teevad, aga poleks needsamad lurjused 2021. aastal kõike vajalikku puruks tampinud, oleks see reserv juba olemas, eriti arvestades, et 2022. aasta veebruaris algas Ukrainas suurem sõda.
Uued Uudised