Krakówi keskväljakul 6. novembri pärastlõunal lõppenud Poola viimaste aastakümnete suurimas terrorirünnakus sai surma kuus ja vigastada vähemalt viisteist inimest.
Terroriteo taga on 24-aastane Ostrowiec Świętokrzyski linnas elav vasakäärmuslane Michał Oksiński. Tal on väidetavalt lähedased sidemed peaminister Donald Tuski libakonservatiivse Kodanikekoalitsiooni aktivistidega ja talle meeldib “kümmelda kommunismi punases valguses”. Ta usub tõenäoliselt soomuutmise võimalikusesse ja teda iseloomustatakse nii katoliiklaste vihkaja, anarho-kommunisti kui “Antifa tüübina”. Koolikaaslaste sõnul meeldis talle kanda vormiriietust, gaasimaske ja värvida enda küüsi mustaks. Võimude käitumine ja avaldused jätavad mulje, nagu terroriteo tegelikke asjaolusid üritataks avalikkuse eest varjata.
Sündmuse laiem taust
Poola on võrreldes suurte Vana-Euroopa riikidega olnud viimaste aastakümnete jooksul tänu suure asendamise tõkestamisele ja riigi iseseisvust ning rahvuslust toetavatele parematele poliitikatele olnud elamiseks väga turvaline riik. 6. novembril aset leidnud terroriteo näol on tegemist väga erakordse sündmusega, käesolevaks hetkeks pole rünnakus haavata saanud terroristi ajendid teada ja valitsus levitab sündmuse kohta väärteavet ning üritab seda poliitlistel eesmärkidel ära kasutada.
2022. aastal algas Ukraina sõda.
2023. aasta lõpus pääses riigis võimule Tuski libakonservatiivide / vasakäärmuslaste süvariigi valitsus.
Poolas elab kõige enam Ukraina põgenikke ehk riiki tabas lühikese aja jooksul tohutu ulatusega massisisseränne, mis kujutab ühiskonna igasugustele lõimedele ränka koormat.
2026. aastal on riigis plahvatuslikult kasvanud ukrainlaste ja poolakate vaheliste kokkupõrgete arv.
24. septembril pussitas Ukraina päritolu mees Jarosławi linnakeses asuvas kloostris surnuks preestri ja haavas nelja kloostri territooriumil viibinud inimest. Ukrainlase kuriteo toime panemise ajendid pole tänaseni teada.
Poola koole on tabanud pussitamiste laine.
29. oktoobril anti Poola politseiüksustele “täieliku valmisoleku” kösk. 30. oktoobril üritas Tusk korraldada põhiseadusliku putši.
2. oktoobril korraldati väidetava Venemaa sabotaaži ärahoidmiseks Kaliningradi piiri ääres suur politseioperatsioon. Tusk tõi ürituse ettekäändeks, et Sępopoli linnakese lähistel nähti inimesi taskulampidega ringi käimas.
6. novembril esines Tusk sejmis tema umbusaldamise arutelul ja hoiatas rahvaesindajaid: “Te veel näete, mis mõne tosina tunni pärast juhtuma hakkab!”
Terrorism
Esialgsete teadaolevate andmete järele tappis Oksiński 7. novembril kodus (korteris) oma vanemad ja ja õe. Peale lähisugulaste hukkamist sõitis ta autoga 200 kilomeetri kaugusel olevasse Krakowisse. Ta jõudis ligikaudu kella 15:00 ajal keskväljakule ja hakkas auto aknast AR-15 tüüpi automaatrelvast tulistama juhuslikke inimesi. Rünnak õnnestus politseinikel kiiresti peatada. Üks politseinik sai tulistamise käigus raskelt haavata, kuid kelle elu peale operatsiooni ohus ei ole.
Kaks inimest said surma kohapeal, üks suri hiljem haiglas. Üks surmasaanu on Briti kodanik, kahe isik pole 8. novembri hommikuse seisuga teada. Rünnakus on seni surnud neli naist ja kaks meest.
Oksiński ise sai rünnakus raskelt haavata ja viibib hetkel raskes seisus haiglas.
Peale rünnakut toimunud pressikonverentsil teatas libakonservatiivist siseminister Marcin Kierwinski, et tulistajat “paistavad kütkestavat paremäärmuslikud ideoloogiad” ja “ultrarahvuslikud vaated”.
Rünnaku toimepanija kandis tulistamise ajal sõjaväevormi, kuulivesti ja kiivrit. Tema autost leiti hiljem väidetavalt suuremas koguses relvi ja varustust.
Kõik, mida Oksiński kohta on teada osutab, et siseminister püüab sündmusest jätta avalikkusele väärat muljet. Poola rahvuslased ja parempoolsed ei tapa oma inimesi, Poola on suure usaldusega ühiskond ning suured meeleavaldused toimuvad riigis äärmiselt rahumeelselt.
Väidetavalt olid terroristil sidemed Ukraina natsionaalsotsialistliku Azovi Brigaadiga, väidetavalt on ta nende ridades mingil viisil Ukrainas kaasa löönud ja imetles üldiselt Ukraina kurikuulsaid ajaloolisi natsionaalsotsialiste. Poola ühismeedias nimetatakse teda “bandeeralaseks”.
Keegi kustutas peale rünnaku toimumist terroristi kaks Facebooki kontot.
Ühismeedias levivad hoogsalt vanenõuteooriad, et tegemist on mingisuguse valelipu operatsiooniga, millega Tuski valitsus Euroopa Liidu keskvõim üritavad maandada läbikukkunud põhiseadusliku putšiga saadud kahjusid.
Meenutatakse Tuski eelmist ametiaega, kui Smolenski sõjaväelennuväljal kukkus alla lennuk Poola konservatiivse tippjuhtkonnaga, mille asjaolude mitte-uurimise nimel nägi Tusk koostöös Venemaaga ränka vaeva.
Poola president Karol Nawrocki kuulutas 8. ja 9. novembri riigis leinapäevadeks.
Uued Uudised