Maaelu säilimine on Eesti suuruse riigi jaoks eksistentsiaalse tähtsusega, kirjutab talupidaja ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige ANDO TULVIK.
1. Maaelu tagab riigi julgeoleku
Territooriumi võimalikult ühtlane asustatus, põllu- ja metsamaa kuulumine oma rahvale ning pealesunnitud mobiilsust vähendav hajutatud tootmine kindlustavad riigi territooriumi hoituse ja kaitstuse. Eriti oluline on see piirivööndis, mis ühtlasi kattub Euroopa Liidu piirivööndiga.
2. Omamaine põllumajandussaaduste tootmine kindlustab rahva toidulaua
Rahuajal seda ei tunnetata, ent kriisi korral varustusahelad katkevad, riigi reservide kohaletoomine ei ole kindel. Stabiilses olukorras ostavad ka maainimesed suure osa oma toidust kauplusest. Kui meenutame ajalugu, siis teame, et sõja ajal ei olnud Eestis näljahäda tänu peretalude süsteemile. EL-is makstavad põllumajandustoetusedki olid esialgselt mõeldud maaelu ja peretalude hajutatud tootmise säilitamiseks. Tänapäeva suurtootmisele orienteeritud toodanguga on kriisi korral raske rahvast varustada ning tootmist on lihtne hävitada. Nii põllu- kui loomakasvatussaadusi tootvaid väikseid peretalusid jääb Eestis järjest vähemaks.
3. Keel, kultuur ja traditsioonid peavad kõige kauem vastu maaelu tingimustes
Eestlastel ei ole nii tugevat identiteeditunnet kui juutidel või mustlastel. Meie tormame omaks võtma võõrast keelt, tähtpäevi, kombeid, unustades omad. Meie rahva tähtpäevi ja traditsioone on aidanud au ees hoida aga just maakoolid.Kokkuhoiu ja efektiivsuse sildi all jääb neid nüüd üha vähemaks. Saeme oksa, millel istume. Hiljuti tutvustati uuringut, millest selgus, et kõige tervemad ja kõige paremini eluks ettevalmistatud lapsed on Jaapanis. Lapsed lähevad seal kooli jalgsi või jalgrattaga, tervislik toit on nii kodus kui ka koolis ning tööharjumuste kujundamine algab õppetöö käigus juba lapseeas.
4. Maaelule on omane kogukondlik tunnetus: perekond, küla, vald või muuhaldusüksus
Kogukonnatunnetus on see, mis hoiab üleval ja viib edasi elu nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Valdade sundliitmine pärsib seda ja soodustab nii-öelda juurte läbilõikamist. Mõistan: tugev kogukondade arvamus segab valitsemist, juurteta inimest on kergem juhtida. Tulemuseks on, et riik kaugeneb veelgi rahvast. Kui me tahame, et Eesti riik edasi areneks, peab rahvas saama olulistes küsimustes kaasa rääkida. Praegune valitsejate mentaliteet – Toompeal jumalad, kohtadel rumalad – viib meid ummikusse.
5. Maaelu kaitseb immigrantide tulva eest
Oma koduriigis psühholoogiliselt mõjutatud ja Euroopasse välja rändama õhutatud immigrante ei paelu meie maaelu. Anonüümsus on see, mis neid Euroopa suurlinnadesse meelitab. Immigrandid, ka juhul, kui riik neid ise sisse toob, ei ole kusagil õnne majja toonud. Terve ja tugev on see ühiskond, kus kõik ametid, alates lihttöölisest kuni presidendini, on täidetud inimestega oma rahva hulgast.
UU