Midagi on väga viltu, meile valetatakse otse ja kõige hullem on asjaolu, et tekstide põhjal ei saa ei ametnikud ega nende tegemisi kajastavad ajakirjanikud aru elementaarsetest mõistetest, mis nende hoole alla usaldatud valdkondade A ja O.
Meile aetakse sõna otseses mõttes jama ja teadjamad enam isegi ei irvita, vaid vaatavad kahjutundega seda untergangi pealt.
Elektrist. Nord Pool näitab, et Norras maksab valdavalt 1,8 €/MWh, Rootsi on 13,13, Poolas 151,60 ja Elering Live’i pealt näeme, et toodame 1100MWh, ise tarbime 875, ülejäägi 225 anname kellelegi janusele ja hind on Eestis 363,72 €/MWh.
Paadunud optimist annab aga teada, et alati võib hullem ka veel olla. Ja tõesti: Soome asjatundja: elektri hind võib eeloleval talvel kerkida enam kui 1000 euroni MWh! (Loe SIIT!)
Uus koalitsioon jätkab meil seejuures juurdunud kilter-kupja mentaliteedist, kus keegi ei mõtle sellele, kuidas raha JUURDE tekitada, vaid kuidas efektiivsemalt rahvast koorida! (Loe SIIT!)
Järgmine seltskond annab teada, et „Eesti Gaas ostis talveks kaks teravatt-tundi gaasivaru“. (Loe SIIT!)
Kui te lähete bensiini või CNG-d ostma, siis on loomulik, et ostate mahuühikutes ehk liitrites ja maksate eurodes. Watt on võimsuse ühik (džaul/sekundis) kuid meil, kus „toodetakse julgeolekut“ ja „luuakse heidutust“, teenindatakse mitte klienti vaid laenu, ravitakse haigust ja mtte haiget jne jne – on see vist täiesti ükskõik. Palju seda gaasi siis oli või on – sellele vastust ei saagi, see pole vist siis oluline.
Samas räägitakse midagi „laevade sisenemise aknast“. Merenduses natukegi orienteeruv inimene sellist väljendit ei tunne. Tavaliselt pole isegi laeval aknaid, sel on illuminaatorid. Tõsi – suurtel kruiisilaevadel on küll, kuid see on küll teisest kontekstist. Äärmisel juhul saaks rääkida uppunud laevas olevast avast kui aknast, mille kaudu saab sisse minna, seda on ka vahel aknaks nimetatud. Laeva meeskonna jaoks on tähtis faarvaater – selliste teadmiste olemasolu eeldus ja sellele tähelepanu juhtimine on vist juba sallimatusega samastatav.
Hämmastav, kui kiiresti inimene nonsensiga kohaneb ja nendega harjub. Katsuge politseinikule selgitada, et kiirust pole võimalik ei mõõta ega ületada!
Tegelikult oleme seda vast ju kõik kooliski õppinud, et kiirust kui sellist ei ole tõepoolest võimalik ületada, küll aga lubatud sõidukiirust. Kiirus on ju tuletis, teda on võimalik fikseerida, välja arvutada, määrata jne – mõõta on võimalik vaid tee pikkust ja selle läbimiseks kulunud aega.
Pisiasi ja norimine?! Et mis seal vahet on, kas Anubis või cannabis, Hippokrates või hipopotamus?! Asi läheb lihtsamaks siis, kui ei ole kuulnudki ei Anubisest ega Hippokratesest, siis pole küsimustki ja elu kui lill!
Andres Raid
ajakirjanik