EKRE saadik Anti Poolamets kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas tuugenitööstuse plaanid on kõrgemal ja kaugemal juba ammu paika pandud.
Anti Poolamets: “Kuidas Eestis tuugenitööstusi hakati arendama? Ikka lihtlabase käsu korras nagu Nõukogude Liidus. Kui Hruštšov kärkis, et tuleb hakata maisi kasvatama, et USA-le järele jõuda, siis hakati. Kui ruutpesiti kartulit maha panema, siis hakati. Kui Euroopa Komisjon 2014 käskis, et tuleb meretuuleparke teha, siis Eesti sulased roomasid isanda juurde ja tegid kõik ettevalmistused.
Nüüd on lootust saada Euroopa kalleim, vaesuva rahva poolt üliheldete subsiidiumitega kinni makstud elekter, Euroopa madalaim ettevõtluse konkurentsivõime ning üldine majanduse allakäik. Senine, odav elektritootmine hävitatakse irvitades ja mõnitades kõigi silme all. Tehakse ära, tänatakse isandaid. Nagu pärisorjuse aeg oleks tagasi. Andke aga veel paarkümmend soolast sõnakuulmatutele, hüüavad kupjad valitsuses.
Veel näiteid, kuidas eestlastel nahk üle kõrvade tõmmatakse. Meilt hakkavad valitsuse plaani järgi sadu miljoneid (kogu meretuule toetusplaan 2,6 miljardit) subsiidiume koorima ühemehefirmad, mille kasum viimastel aastatel on olematu.
Saare Windi planeeritud tuugenitööstus Sõrve sääre lähistel peaks hakkama tootma 1400 MW 100 hiiglasliku meretuugeni abiga. Nende vundamentide jaoks kaevatakse välja hiiglaslik kogus pinnast merepõhjast ning asemele uputatakse sama hoomamatu kogus kruusa ja betooni. Eesti tiputarbimine on olnud 2024 aastal 1599 MW.
Kellele seda kõike toodetakse, kui maismaa tuuletoodang on plaanitud vähemalt kuuekordselt Eesti vajaduse ületama? Tuulevaiksel päeval on tulemus ikka 0 ja istume keset külma talve generaatorite juures kanistriga bensiini valades.
Saare Wind tuugenipargi osanikud Eestist on Tartus Emajõe tänaval registreeritud OÜ Kirsimäe, mille tegevusalaks keskkonnakonsultatsioonid ja investeerimistegevus. Müügitulu viimasel aastal 1655 eurot.
Tallinnas asuv OÜ Gottlieb teenis 2023 müügituluna 7200 eurot. Tegevusalaks juriidiliste konsultatsioonide andmine. Sellise summa teeniks õigusbüroo üheainsa juhtumi menetlemise pealt umbes nädala-kahe jooksul. Muidugi on nad oma plaani maha parseldanud Hollandi suurettevõttele Van Oord Offshore Wind, kes saab ärist lõviosa.
Kõik see on väga sarnane 1999 pihta hakanud Eesti Energia saiaraha eest ärastamise plaanile USA firma NRG Energy poolt, mida mahitasid Eesti poliitikud. Tookord korraldas USA poolt asju koguni asevälisminister Strobe Talbott. Lendas ka ähvardusi, kui Eesti jaamu USA riiulifirmale ära ei anna, siis ei saada NATOsse. Kõik oli vale ja pettus. Rahvaliidu algatatud allkirjakampaania jaamade erastamise vastu tõi kokku üle 163 000 allkirja ning ärastamisplaan kukkus läbi. Praegu on samuti tunda, et rahvas on tuugenitööstustele vastu astumas. Ongi tagumine aeg.
Euroopa Liidu meretuuleparkide tulevik mahub 52 000 ruutkilomeetrile, kuhu paigutub 220 GW meretuuleparke ja see hõlmab 2,9 protsenti liikmesriikide merepinnast.
Aastal 2014 otsustas Euroopa Komisjon, et liikmesriigid peavad taastuvenergiale üleminekuks määrama enda riiklikes merealaplaneeringutes sobivad alad meretuuleparkidele. Tähtaeg oli 31. märts 2021 ja protsessi olid kaasatud Belgia, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Poola, Rootsi, Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Bulgaaria. See oli ka liikmesriikidele võimalus näidata, kas ja kui tõsiselt nad soovivad meretuuleparke arendada.
Praegu on tulemused laual ja kokku leiti 52 000 ruutkilomeetrit merd, kuhu mahub 220 GW meretuulikuid ja mis kokku moodustab kolm protsenti nimetatud liikmesriikide merealast. Belgia ja Saksamaa annavad 15 protsenti enda merealast tuuleparkide rajamiseks, Poola näeb ette 12 protsenti ja Eesti ning mitmed teised liikmesriikid annavad mereparkide käsutusse vähem kui viis protsenti nende riikide merealast.
Näiteks Belgias on mereparkidele kokku 519 ruutkilomeetrit, mis moodustab 15 protsenti kogu nende merealast ja kuhu nad plaanivad arendust 5,7 GW. Sellest 238 ruutkilomeetrit (2,2 GW) on täielikult välja arendatud. Uuest 281 ruutkilomeetrist pool on kaetud riigikaitseliste ja looduskaitseliste piirangutega, millele lahendusi otsitakse.
Eesti merealaplaneering lubab meretuulepargid 1850 ruutkilomeetrile, mis moodustab viis protsenti merealast ja kuhu mahub 9 GW tuuleparke. Eesti planeering 
