Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajatena osalesid Anti ja Evelin Poolamets Riigikogu Eesti-Saksa parlamendirühma Berliini visiidil, mille käigus kohtuti Bundestagi asepresidendi ja mitme parlamendikomisjoni liikmega.
Saksamaa Liidunõukogus ehk Bundesratis kohtuti siseasjade komisjoni sekretariaadi juhiga. Saksamaa Välisministeeriumis toimus põhjalik arutelu Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia küsimuste asejuhi Niklas Wagneriga.
„Mõjuka Euroopa mõttekoja esindaja tunnistas, et Saksamaa on kriisis ning autotööstus on nii tugevalt kahjustatud, et varasema olukorra taastamine enam ei õnnestu. Saksamaa tööstustoodang alates 2018. aastast kahanenud 14 % jagu. See on suuresti seotud väga kõrgete energiahindadega. Samas kinnitas üks Saksa juhtiv sotsiaaldemokraat, et on seisnud selle eest, et tuumaenergia tootmine Saksamaal lõpetati ja tagasiminekut tuumajaamade juurde ei tule,“ tõdes Evelin Poolamets.
Anti Poolamets võttis visiidil toimunud arutelud kokku järgmiselt: „Eesti-Saksa suhete positiivsete arengute kõrval kuulsime nii poliitikute, kui ekspertide vahendusel palju murettekitavat. Julgeoleku osas on Saksamaa jaoks veelahkmeks sabotaažikatse Leipzigis, kus püüti lõhkeainega drooniga tabada suurt Ukraina kaubalennukit, mis oli õnneks selleks hetkeks juba lõhkeained teisele lennukile laadinud.“
„Väga tõsine on olukord sisserände osas, sest Prantsusmaal alanud rahutused on jõudnud ka Saksamaale. Ainuüksi Berliini liidumaal elab umbes 1,65 miljonit migranditaustaga inimest, mis moodustab 42 % elanikkonnast, neist välisriigi kodanikke on 25%. Massiimmigratsioon on kaasa toonud suured probleemid koolisüsteemis, eluaseme- ning tööturul. Kuna vanadel erakondadel nendele probleemidele sisukat vastust ei ole, on Saksa poliitikas toimumas suured nihked. Kuigi Alternatiiv Saksamaale ei ole valitsuspartei, mõjutavad nad tugevalt poliitilist diskussiooni,“ selgitas Poolamets.
Eelmine sõprusrühma visiit toimus aastal 2016, mis näitab, et Eesti on Lätist ja Leedust Saksamaa suunalises suhtluses pikalt maha jäänud.
Praegusel pingelisel ajal on vaja palju tihedamaid kontakte hoida, olukorras, kui Saksa-Hollandi korpus on tulnud Poolas asuva NATO Kirdekorpuse asemel. 1. juulist 2026 on Eesti ja Läti maavägede taktikalise juhtimise eest NATO kollektiivkaitse raames ning Eesti ja Läti maismaaoperatsioonide taktikalise juhtimise eest vastutav 1. Saksa-Hollandi korpus.
Saksamaale ekspordivad ligi 1700 Eesti ettevõtet ning kaubavahetuses on liitvabariik Eesti jaoks kolmandal kohal.
Eesti saatkond
Saksa Riigipäevahoone
