„Kas suur rahvastiku väljavahetamine on teooria või tegelikkus?” küsib Riigikogu liige Anti Poolamets retooriliselt. „Suure rahvastiku väljavahetamise teooria autor on prantsuse kirjanik Renaud Camus. Tema arvates tegutsevad rahvastiku muutmise nimel reetlikud eliidid, kes on pühendunud oma tegevuses etniliste prantslaste ja valgete eurooplaste väljavahetamisele ning võõraste rahvastega asendamisele.”
Seejuures osutatakse erilist tähelepanu just eurooplaste väljavahetamisele islamiusulistega, mille vahendid on mõistagi massiimmigratsioon, sisserändajate sündimuse õhutamine ning põliseurooplaste langev sündimuse ärakasutamine.
Euroopa ei ole enam eurooplase nägu
Kontrollime, kas demograafilised trendid toetavad rahvastiku väljavahetamise teooriat? Turu ülikooli majandusteaduse emeriitprofessori Matti Vireni hinnangul on aastaks 2060 praeguse suuna jätkudes Soomes üle 11,8 miljoni välismaa taustaga inimese. Hinnanguliselt läheb ühe somaali pagulase elu jooksul Soomes ülalpidamine maksma miljon eurot. Selleks peab rasket tööd tegema vähemalt 280 põhjanaabrist maksumaksjat. Mida vastutasuks saadakse? Kuritegevusstatistika näitab, et eriti kõrgel kohal on seksuaalkuritegude toimepanekul süürlased, iraaklased, afgaanid jt islami taustaga immigrandid. Inglismaal ja Iirimaal puhkesid Pakistani taustaga vägistajajõukude tegude kinnimätsimise pärast suured rahvarahutused. Kinnimätsimises süüdistatakse otseselt Briti peaminister Starmerit.
Inglismaal on suur rahvaste rändamine ammu hoo sisse saanud. Asüülitaotlejaid on aastas 100 000 ringis, neist kümned tuhanded tulevad paatidega Prantsusmaalt. Isegi veetõke ei peata, kui riigis on võimul valitsus, kes kõik immigrandid sülitsi vastu võtab. Valitsuse reeturlikkus on britid ülestõusule viinud. Septembris Londonis toimunud immigratsioonivastasel meeleavaldusel osales rekordiliselt 150 000 inimest. Isegi Londoni moslemist linnapea Sadiq Khan tunnistas, et midagi on riigis muutunud. Sisserändevastase ja euroskeptilise Reform UK seljavõit Briti tööpartei ja konservatiivse partei üle hiljutistel kohalikel valimistel kinnitab, et brittidel on reeturlikust eliidist ja islamimassidest kõrini.
Ka Rootsi Statistikaamet kinnitab, et rahvastikumuutused on ülikiired. Viimase kümnendiga on välismaalaste osa Rootsi põhikoolides kasvanud 20% pealt 27%-le.
2023. aastal oli riigis 65 riskipiirkonda ehk nn no-go-tsooni, kus õiguskaitseorganitel on keeruline oma tööd teha. Neis elab üle poole miljoni elaniku, 5% Rootsi rahvastikust. Taavi Rõivas teatas 2015. aastal, et Reformierakonna visioon Eestist on Uus-Põhjamaa. „Meil on päris head eeldused sinna jõuda,” teatas Rõivas. Reformierakond on sõna pidanud ning tüürinud Eestit Rootsi tüüpi immigratsioonidüstoopia suunas, kus põliselanikud tunnevad ennast üha halvemini.
Saksamaal on migranditaustaga 16-aastaste osa 40 kuni 43%. Saksamaa Rahvastikuuringute Instituut kinnitab, et eriti hull lugu on paljudes suurlinnades, kus sisserändajate protsent juba üle 50%. Väheste lastega sakslasi sunnitakse laste soetamist moslemitele delegeerima, makstes sisserändejatele hiiglaslikke abirahasid. Kas Saksamaa moslemid on 20 aasta pärast nõus maksma saksa pensionäridele kõrgeid pensione? Vaevalt.
Hispaania sotsialistid legaliseerisid hiljuti üle poole miljoni sisserändaja. See ei ole paatide voolu peatanud. Hispaanias on tavaline, kui mõnele kaunile rannale, kus puhkajad veemõnusid naudivad, kihutab inimsmugeldajate paat ning mitukümmend inimest tormab maale, et mõne päeva pärast nõuda asüüli ja kõiki kaasnevaid hüvesid.
USA asepresident JD Vance ütles 2024. aasta juulis konservatiivide konverentsil irooniliselt, et Inglismaast saab leiboristide juhtimisel esimene tõeliselt islamistlik riik, kellel on tuumarelv. Iroonia oli lõikav, arvestades, et ta pidas oma ütluses tuleviku Inglismaad radikaalsema islami kandjaks kui Pakistani, kel juba on tuumarelv.
USA 2025. aasta lõpus avaldatud riiklik julgeolekustrateegia maalis Euroopa tulevikust sünge pildi: „Veel hullem on tsivilisatsiooniline häving: poliitiline vabadus ja suveräänsus on EL-i ja teiste üleilmsete institutsioonide poolt ohustatud, migratsioonipoliitika muudab kontinenti ja tekitab pingeid, sõna- ja poliitiline vabadus on piiratud, sündimus langeb, rahvuslik identiteet ja enesekindlus kaovad. Kui praegused trendid jätkuvad, on manner 20 aasta või vähema pärast tundmatuseni muutunud.”
Strateegia lisas: „Pikemas perspektiivis on täiesti tõenäoline, et mõne aastakümne jooksul – hiljemalt – muutuvad teatud NATO liikmed enamuse poolest mitte-eurooplasteks. Seetõttu on lahtine küsimus, kas need riigid näevad oma kohta maailmas või liitu Ameerika Ühendriikidega samamoodi nagu need, kes NATO harta algselt allkirjastasid.”
Michali valitsus lõi immigratsioonile uksed valla
Eesti sisserändekvooti, mis aitas aastaid sisserännet kontrollida, hakkas Reformierakond juba aastaid tagasi lammutama paarikümne erandi abil. Uksi avatakse aina rohkem – üksnes viimase kuu jooksul on vastu võetud kolm võõrtööjõu sissetoomist leevendavat seadust. Iduettevõttes töötamise võimaldamise sildi all toodi siia juba Kalle Pallingu ja Taavi Rõivase mahitusel Bolti sõitma hulk umbkeelseid taksojuhte. Ülikoolid veeti täis kolmanda maailma tudengeid, kellest palju hakkas samuti pärast õppeviisade saamist hoopis Bolti ja Wolti sõitma. Islamiusuliste arv on plahvatuslikult kasvanud – üksnes kümne aastaga kuuekordistunud. Kaitsepolitsei hoiatab äärmuslaste sisseimbumise eest. Ohtu eiratakse, nagu midagi poleks juhtunud.
Ka Eestit sunnitakse Euroopa Liidu uue rändeleppe alusel, mis äsja Riigikogus seaduseks muudeti, „solidaarselt” panustama teistesse liikmesriikidesse saabunud pagulasmasside haldamiseks, kas mitmekümne tuhande euroga iga migrandi kohta või olema nõus rändrahvaid oma koju võtma.
Äsja lihtsustati Eestis samuti järsult välistööjõu sissetoomist – avati hulk tegevusalasid, kus palgaks piisab üksnes 80% Eesti keskmisest, ehk saabuma hakkab tõeline odavtööjõud. Ka minister Erki Keldo tunnistas, et tööjõudu otsides vaadatakse just endiste Nõukogude Liidu piirkondade poole, sealhulgas Kesk-Aasiasse. Samal ajal oleme silmitsi Eesti üha kasvava töötusega, mille määr on juba 7,5%. Noorte hulgas lausa 20%.
Samal ajal hakatakse oma hädasolijate asemel võõrtööjõule jagama laia käega vanemahüvitisi, töövõime- ja pensionihüvitisi. Lisaks vähendati mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad sotsiaalmaksu maksmisest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis kuni pool aastat ning tööandjal puudub Eestis püsiv tegevuskoht.
Mida see meie töötutele tähendab? Välismaalastele, kes ise välismaist tööjõudu sisse toovad, ideaalset võimalust maksudest mööda hiilida, näiteks Eesti ehitusturgu solkida, mille järel kohalikud leiavad end töötukassa järjekorrast.
Massiimmigratsioon toimub Eestisse ka ilma Ukraina põgeniketa. Kui Ukraina põgenikud tagasi ei lähe, sest valitsus püüab neid Eestisse põlistada, siis võimendatakse Ukraina rahvastikukriisi ja kahjustatakse nii tühjendavat Ukrainat kui Eestit.
Demograaf Mark Gorfelder ennustab: „Kui vaadata Eesti statistikaameti prognoose, siis nemad on eeldanud võrdlemisi suurt sisserännet kuni sajandi lõpuni ja selle kaasuv mõju on see, et eestlaste osakaal eriti sajandi lõpu poole, eriti nooremates vanuserühmades liigub 50 protsendi juurde.”
Ainukesed, kes on valmis massiimmigratsiooni kõvera vastassuunas pöörama, on rahvuskonservatiivid. Praegu on see veel võimalik, sest paljud mäletavad, kuidas Nõukogude okupatsioon migrante peale surus. Odavtööjõuga Eestit üle ujutavad seadused tuleb tühistada ning ainukeseks vajalikuks sisserändeks peab olema eestlaste tagasiränne.