Sõjakas väikeriik ei jäta midagi juhuse hooleks ning vaatamata „sõjaprintsessi“ komandeerimisele Euroopasse sõda õhutama, jätkatakse siin sihikindlalt püstitatud eesmärgi nimel.
Kui võidupühal hooples president Alar Karis, et väike Eesti sandistab vaenlase juba tema koduõuel, siis samal ajal rääkis endine kaitseväe diviisiülem ja praegune kaitsetööstur kindralmajor Veiko-Vello Palm Postimehele, et Eesti peab andma ennetava löögi.
Tsitaat Postimehe podcastist „Mis meist saab?“:
Veiko-Vello Palm: „Minu esimene tunnetus on see, et me oleme rahu armastavad inimesed. Meile tundub, et rahuga saab rohkem kui sõjaga. Inimkonna ajalugu vaadates on see suht harukordne seis. David Vseviov ütles ühes oma saates, et kuni 18. sajandini oli kõige kergem viis saada endale uusi saapaid, võtta need kellegi jalast. Meile tundub, et kergem on neid saada koostöös. Oleme valmis leppima kehva rahuga. Mina ei ole näinud ühtegi õppust, kus stsenaarium oleks olnud see, et NATO ründab Venemaad esimesena. Selliseid plaane pole olemas. Õppustel on meil esimene küsimus, et kuidas me suudaksime hambapasta tuubi tagasi panna. Ja Moskva pommitamine ei kuulu sinna alla.
Mart Normet:
Aga äkki me oleme valel teel? Mis me jamame selle hambapasta tagasitoppimisega. Õpime Iisraelilt.
Veiko-Vello Palm:
Absoluutselt. Ennetavad löögid! Mul on ohtlik positsioon: endine kaitseväelane ja nüüd kaitsetööstuse ettevõtja. Aga ma ütlen selle julgelt välja, et ennetav löök oleks mõistlik.
Venemaa ja Nõukogude Liit kasutasid relvadena kõike: kalapüük oli sõda, diplomaatia oli sõda, sport oli sõda. Meie jaoks on need kõik erinevad asjad.
Diplomaatia on küll esimene viis, kuidas asju lahendada. Aga täna me oleme juba sellises positsioonis, et me räägime niivõrd erinevat keelt, et me ei saa enam teineteisest aru.
Samal ajal on meile NATO vihmavarju suhtes aastaid kärbseid pähe aetud.
Haagi, NATO tippkohtumisele suunduvalt USA president Donald Trumpilt küsiti tema lennuki pardal, kas ta on endiselt pühendnud NATO artiklile 5. Trump vastas, et “sõltub definitsioonist” ning et definitsioone olevat erinevaid. Ilmselt pidas Trump silmas interpretatsioone ehk tõlgendusi.
Kommenteerib Varro Vooglaid: „Eesti inimestele on mitukümmend aastat sisendatud, nagu kätkeks NATO lepingu artikkel 5 NATO liikmesriikide kohustust sekkuda sõjaliselt iga liikmesriigi kaitseks, kui see peaks sõjalise rünnaku osaks saama – ning et seetõttu on Eesti raudkindlat kaitset pakkuva NATO kollektiivkaitse vihmavarju all. Paraku on see sisendus sisuliselt vale, sest mingit sellist kohustust NATO artikkel 5 ei kätke. Kuna valdav osa inimetest ei ole kunagi NATO lepingut lugenud – ilmselt ei ole seda lugenud ka enamik Riigikogu liikmeist –, siis seda lihtsat tõsiasja ei teata.“
Mida siis artikkel 5 ütleb?
“Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitatakse rünnakuna nende kõigi vastu ning kui sedalaadi relvastatud rünnak aset leiab, abistab igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, viivitamatult sel viisil rünnatud lepingupoolt või lepingupooli, kasutades üksi ja koos teiste lepingupooltega vajalikke meetmeid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudusid, eesmärgiga taastada ning säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.”
Vooglaid: „Mitte kusagil pole siin pandud kirja sõjalise sekkumise kohustust. Sisuliselt pole pandud kirja üldse mitte mingit konkreetset kohustust. Juttu on vaid üldsõnalisest kohustusest võtta rünnatud osapoole viivitamatuks abistamiseks kasutusele vajalikuks peetud meetmed. Vajalikuks peetavad meetmed võivad, ent ei pruugi hõlmata relvastatud jõu kasutamist. Ja lisaks eelnevale ei ole artikli 5 aktiveerumine automaatne, vaid eeldab poliitilist üksmeelt.
Meeldib see meile või mitte, aga nii see asi on. Reaalsuse enese ja teiste jaoks tegelikust meeldivamaks mõtlemine/seletamine meid ei aita. Vastupidi, reaalsustajust irdunud soovmõtlemine ei ole kindlasti vundament, millele oma välis- ja julgeolekupoliitikat rajada. Reaalselt ei ole NATO lepingu artikkel 5 kunagi rakendunud.“