Uued Uudised

Anti Poolamets: automaks karistab korraliku auto ostjat ja kaotajaks jääb maainimene

Vastupanu liikumise päev Avispeal. Anti Poolamets

Automaks on maksurallis nagu kärbes tordil, sest tegu on vähem anonüümse maksutõusuga kui teised. Igaüks peab hakkama oma sõiduki aastast maksukulu hindama tabeli järgi ning kalkuleerima, kui palju läheb riigi kaukasse.

Kui rahandusminister Mart Võrklaev automaksu tutvustas, siis oli ikka ja jälle juttu roheväärtustest. Ta kuulutas, et prioriteet on autostumise pidurdamine ja säästliku liikuvuse suurendamine. Samal ajal on ta ise tüüpiline valglinnastuja, kes iga päev vurab moodsa autoga Rae vallast Tallinna kesklinna ja tagasi. Võrklaev nahutas valimisdebatil Rene Kokka, kui too hoiatas, et Reformierakond toob automaksu. Ehk automaksust ei rääkinud enne valimisi keegi.

Kliimapropagandistid on täitnud Toompea lossi parkimisplatsi uhkete, kuluhüvitiste eest liisitud autodega. Võimalik, et saadikud saavad ka automaksu tasuda kuluhüvitiste eest. Võrklaeval soovitasin järgida erakonnakaaslast Peeter-Pärtel Peret ja endale samuti jalgratas-kastikas muretseda ning kolida kohe 15-minuti linna, enne kui ta hakkab teiste elu raskemaks tegema. Mina võiksin väikeses Lääne-Virumaa külas kolme hobust pidades talle selgitada anda, milline oli elu autode-eelsel ajastul ning kui palju rohumaid läks tarvis selleks, et ära toita sadu tuhandeid hobuseid.

Olgu koalitsioon aus ja tunnistagu, et vahepeal kahekordistunud automaksu plaani on ennekõike vaja selleks, et siluda energiapoliitikast tulenevat, juba kuus kvartalit kestvast majanduslangusest tekkivat eelarvetulude vähenemist ning leida raha maksuküüru kaotamiseks.

Automaks laotakse autoomanike selga lisaks kütuseaktsiisidele, mis niigi iga kilomeetri pealt priskelt riigi rahakotti täidab.

Automaks karistab neid, kes tahaksid osta korraliku uue auto. 6000-eurone maksuobadus võib tõesti ümber mõtlema panna. Annely Akermann kinnitas, et maksu eesmärk on ka autode võimalikult pikaajaline kasutamine. Soomes viisid kõrged automaksud autopargi kiire vananemiseni. Drakoonilised registreerimistasud ja aastamaksud tõukavad Eestit kiiresti Euroopa vanima autopargiga riikide hulka. See toob maanteedele täiendavad ohud.

Automaks soosib elektriautosid. Nüüd tuleb tõsiselt luubi alla võtta, milline on elektriautode tegelik keskkonnajälg. Keemiadoktor Jüri Liiv selgitas «Suures rohepesu käsiraamatus», et europarlamendi plaan aastast 2035 Euroopa Liidus ainult elektriautosid müüa on täielik utoopia.

Automaks karistab auto omamist, mistõttu võib seda julgelt autotusemaksuks nimetada. Eesti sättis end 90ndatel õigetele rööbastele, liikudes omanike ühiskonna suunas. Nüüd propageeritakse üürikortereid, rendiautosid, idealiseeritakse majanduslikke enesepiiranguid. «Te ei oma midagi ja olete õnnelikud!», nagu kommunismi-utoopias. Sõidujagamise ja rendiautode leviku nimel töötasid riigikogus  Reformierakonna lobistid eesotsas Kalle Pallinguga juba ammu, näidates ehedalt, kuidas äri ja poliitilised huvid põimuvad.

Automaks tahab nügida inimesi väiksema massiga auto suunas. Maasturit on maainimesel vaja selleks, et külateedel porri või lumme kinni ei jääks. Jälle on kaotajaks maal elavad inimesed. Nügitakse, et kolida sinna, kus on kool, lasteaed, apteek ja kauplus ühistranspordi ulatuses. Kui 15-minuti linna idee mõlkus varem üksnes mõne isemõtleja peas, siis automaks surub inimesi vägisi linnastumise suunas.

Aastaks 2040 näeb TalTechi ja EKA ehituse teekaardi visioon ette, et linnaruum suunab inimest liikuma jalgsi või rattaga. Visioonis öeldakse: «Aastal 2040 elab enamik Eesti elanikest tihedalt asustatud linnades, kus paljud eluks vajalikud sihtpunktid asuvad veerandtunnise jalgsikäigu, ratta- või ühissõidukisõidu kaugusel. Linnades on külaelu: inimesed veedavad aega tänavatel ja õues ning lokkab tänavakaubandus. Uued ehitised ja kvartalid paiknevad enamasti bussi-, rongi- ja trammiühenduste läheduses ja sinna pääseb hõlpsalt ligi autota.»

Muide, kuidas läheb sellega kokku tasuta ühistranspordi kaotamine?

Mina soovitan linnastumise pealsurujatel näidata oma meelsust ja rohelisema eluviisi eelistajatel maale kolida või vähemalt suvila soetada, et valida looduslähedane, turvaline ja traditsiooniline eestilik elukeskkond. Maakodu jaoks läheb head autot hädasti vaja.

Järgmistel valimistel tuleb teha otsus – kas elujõulise maaeluga, päriselt roheline Eesti või punaroheline, autovaba, linnastunud ja vabadusi piirav Eesti.

 

Anti Poolamets, riigikogu liige (EKRE)

Exit mobile version