Kui kohtunikud otsustavad, et mingi sõna ei kõlba kasutada, siis pole see nende poolt midagi muud, kui poliitilise ja ideoloogilise tellimuse täitmine – sõnade leviku tausta otsustavad siiski keeleteadlased ja seejuures ilma et nemadki peaks otsustama poliitkorrektsusest lähtuvalt.
Kõmuväljaanne Eesti Ekspress kirjutab pealkirja all “Ajalooline Eesti kohtu otsus: sõna „neeger“ tähendab madalamat rassi”, et Tallinna ringkonnakohus asus 30. novembril seisukohale, et sõna „neeger“ tähendab inimeste liigitamist rassi, „sealjuures madalamasse, väärtusetumasse rassi“. /…/ Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium arutas sõna „neeger“ tähendust seoses raadiojaama Sky Plus saatejuhi Alari Kivisaare kohtuasjaga.”
Kõigepealt võiks küsida: kas kohtu arvates on siis olemas “madalamad rassid”? Ei saa ju kedagi liigitada sinna, mida pole olemas.
Kohtu otsus aga on ilmselgelt ideoloogiline ja seotud sõna “neeger” üleüldise keelamisega läänemaailmas. Absurdseks teeb kogu loo see, et “neegri” asemel laialdaselt kasutatavad eestikeelsed sõnad “mustanahaline” või “must” on veelgi rassistlikumad.
“Mustanahaline” tähendab ju otseselt nahavärvile viitamist – mitte mingit muud inimest iseloomustavat viidet kui nahavärv, mis paneb tolle sama kindlalt paika kui ajalooline “neeger”. Ka eestikeelne sõna “must” seostub aafriklaste kontekstis nahavärviga, kuid samas kasutatakse seda üldiselt ka seoses räpasusega (“käed on mustad”). Anglosaksi maade “black” küll viimast ei rõhuta, kuid nahavärvi küll.
Nii ollaksegi kogu maailmas hädas, sest “neegri” asemele pole midagi panna. Ameerikas on küll “afroameeriklane”, aga taas viide päritolule. “Afroeestlane” Eestis elava musta kohta oleks lausa nonsenss, sest eestlased on europiidne soomeugri rahvas, kellel pole Aafrikaga mingit pistmist – sellist nähtus nagu “afroeestlane” ei saa olemas ollagi. Aafrikas elav eestlane ei saa ju samuti olla Keenias “estomasai” või Nigeerias “estojoruba”.
See nõiajaht ühe sõna ümber on mõttetu, sest ega see vii sõna” neeger” kõnepruugist, eriti kui see keelatakse karistuse hirmus ära. Mõistuse juurde jäävad inimesed ei lähe poliitkorrektsusega kaasa ja nagunii ei õnnestu keelata teisigi sõnu, näiteks “tibla”.
Kõnealune kohtuotsus on lihtsalt järjekordne vasakliberaalide poolt läbisurutav sõnavabaduse piiramise ilming, kus erapooletust jälgima pidavad kohtunikud on kaasa läinud nende ideoloogilise tellimusega.
Uued Uudised