Uued Uudised

VIDEO Jaak Madison: Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu sõltuvad Saksamaast, kel on oma majanduslikud huvid

Teisipäevases “Terevisioonis” käinud Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ütles, et Euroopa Liit saaks Venemaa ohjeldamiseks teha palju, aga tugevaim sõnum on hetkel tulnud Suurbritannialt, kes on kutsunud üles väga tugevatele sanktsioonidele.

“Sanktsioonipoliitika on võimalik, aga muidugi on venelased sellega arvestanud, et need tulevad. 27 liikmesriigil on vahel keeruline ühistes sammudes kokku leppida ja venelased on mänginud selle kaardi peale, et midagi kindlasti tuleb, aga mitte väga laastavat, mitte hullemat, kui oli 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist,” rääkis Jaak Madison. “Põhjus on selles, et kui EL teeb sanktsioonid, siis pole need ainult ühepoolsed, need ei saa olla kahjulikud ainult ühele, vaid on seda mõlemale poolele. Küsimus ongi poliitilises kokkuleppes, et kui kaugele on valmis minema Saksamaa. Tänasel päeval teame, et Saksamaa ei ole kõige altim aitama Ukrainat, minnes vastasseisu Venemaaga ja seal on kõige suuremad küsimused majandushuvides.”

Saatejuhi küsimusele, et kas Saksamaa otsustab ELis palju, vastas eurosaadik, et väga palju. “Sanktsioonid EL-i poolt eeldavad poliitilisi kokkuleppeid, konsensust, kus kõik 27 liikmesriiki on ühisel seisukohal. Kui Saksamaa leiab, et need sanktsioonid on tema jaoks liiga karmid, ja nemad pole nõus, siis on asi põhimõtteliselt läbi kukkunud. Tänasel päeval pole suurt kindlust, kui kaugele on Saksamaa valmis minema,” selgitas Madison.

Saatejuhi sõnutsi on levinud arvamus, et sanktsioonide all kannatavad ka lihtsad venemaalased ja survestada tuleks eelkõige Putinilt.

“Osaliselt on see tõsi, osaliselt mitte. Vahel tõmmatakse avalikus debatis üles mõte, et ka lihtne inimene kannatab. Aga me teame, et valdav enamus Venemaa lihtsatest inimestest toetab president Putinit. Kui sa toetad presidenti, kes ähvardab ümber korraldada kogu maailma, kus meie pea läheb pakule, ma räägin Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast; kes nõuab meie NATOst väljaastumist või Ukraina ründamist, siis vene inimene kannatab selle pärast, et ta on nende sammude poolt. Loomulikult kõige efektiivsem mõjutada poliitilisi suundumusi Venemaal poolt see, kui sa lähed hüdra pead lõhkuma ja selleks on Putini lähiseltskond, ennekõike oligarhid, kes elavad head elu tänu Putinile, kelle käsi peseb kätt. Aga siiani näeme, kuidas läbi Eesti vuravad saksa luksusautod Venemaa suunas ja ei tundu midagi halvasti olevat. Seetõttu pole need sanktsioonid mitte midagi erilist olnud, tavaliselt mingi poliitiline näitemäng, et oleme midagi Venemaa vastu teinud, aga tegelikult see pole olnud efektiivne, vaid Venemaa on suutnud ümber struktueerida oma majanduse, teha reforme, et välja tulla sanktsioonide mõjudest – seetõttu me teame, et pehmed sanktsioonid ei ole ilmselgelt tõhusad, need peaksid olema karmimad ja see tähendab, et ka meie ise peaksime olema valmis kannatama selle tõttu,” rääkis Jaak Madison.

Küsimusele, et kui kõva on Eesti hääl EL-is, kuna me oleme Venemaa piiririigid ja see kõrgendatud ohutunne on meil olemas ja et kas sellest saadakse praegu rohkem aru, vastas Jaak Madison, et paariks aastaks saadakse.

“Ehk nagu 2008. aasta Gruusia agressiooni puhul, saadakse mõneks ajaks aru, et Venemaa on ohuallikas, et ei olegi demokraatia tulnud Venemaale, mida kõik 1990. aastate algusel ootasid. Tollal läks paar aastat mööda, ja juba räägiti jällegi viisavabadusest, Venemaa integreerimisest Euroopasse, siis tuli Ukraina kriis, jälle oli hirm üleval, aga viimased paar aastat on EL-is olnud jälle sõnumid, kuidas Venemaaga tuleb läbi rääkida, ja on vaja dialoogi pidada. Kahjuks on raske dialoogi pidada, kui Venemaa seda ei taha. Muidugi on EL alati avatud dialoogiks ja kokkulepeteks mõistlikult tasemel, aga kui teine pool on eesmärkidega, mis ei ole meie eesmärgid, siis on raske dialoogi pidada,” rääkis eurosaadik.

Jaak Madisoni sõnutsi pole tänaseks päevaks loomulikult ühtegi Euroopa riiki, kes julgeks öelda, et Venemaa ei ole Ida- ja Kesk-Euroopale probleem, aga kas see väljendub ka poliitilistes sammudes, on juba omaette küsimus. “Seal on palju pragmatismi ja reaalpoliitikat. Eesti roll on oluline, aga meil ei tasu ka ülearu paanitseda, me teame ajaloost, mida Venemaa endast kujutab. Praegune Ida-Ukraina olukord on täpselt sama, mis oli 1940. aastal Eestis, kus põhimõtteliselt viiakse läbi revolutsiooni vene rahvusalas,” sõnas Madison.

Exit mobile version