Peaminister Kaja Kallas on alustanud sarnaselt kunagise presidendi Kaljulaidiga poliitturismi, sest tema väljaütlemised võõrsil ei ole midagi uut, vaid üldtuntud juttude ülekordamine.
Peaminister Kaja Kallas osales kolmapäeva õhtul Pariisis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel toimunud tööõhtusöögil, kus arutati Saheli piirkonna julgeolekuolukorraga seonduvat nende Euroopa ja Aafrika riikide ning regionaalsete organisatsioonide juhtidega, kes sealset piirkonda enim toetavad, vahendab BNS.
Kaja Kallase sõnul on Euroopa liitlased, seahulgas Eesti ja Prantsusmaa, ning Kanada ühiselt otsustanud Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane ja selle sihtüksuse Takuba tegevuse Malis lõpetada. “Otsus on tingitud oluliselt halvenenud poliitilisest ja julgeolekuolukorrast Malis, mis ei võimalda enam samal viisil oma kohaoluga riigis jätkata,” selgitas Kallas.
Möödunud aasta detsembris, mil Malis võimutses sõjaväehunta ja Vene Wagner oli juba seal sees, hääletasid Reformi- ja Keskerakonna saadikud Riigikogus Mali missiooni jätkamise poolt, EKRE oli vastu. Peaministril (ja tema juhitaval erakonnal) polnud ilmselt mingit ettekujutustki, kui hapuks on selles riigis asjad läinud, vaid ta kuulas Macroni heietusi. Nüüd, mil selle sõjalise missiooni niiditõmbajad on leidnud, et jätkamine on mõttetu, teeb Kaja Kallas targa näo, nagu oleks temast otsustamisel midagi sõltunud.
Kaja Kallas ütleb, et Saheli piirkonna toetamine peab jääma Euroopa fookusesse. Kas sellepärast, et see on Macroni valitsetava riigi pärusala Prantsuse koloniaalajastust? Miks mitte olukord Aafrika Sarve piirkonnas? Euroopa sõjalised missioonid põruvad igal pool ega takista ei inimkaubanduse ega massimigratsiooni kasvu, pigem soodistab lõppematu sõda seda. Malis pole olukord kordagi paranenud, vaid aasta-aastalt hullemaks läinud. Euroopa peaks pigem laskma ennast vähem kohalikesse sõdadesse kaasa tõmmata, kuivõrd Aafrikale lihtsalt meeldib sõdida.
Suur osa Sahelist on Prantsusmaa endine koloniaalvaldus ja nüüdne mõjuala, kuhu hiilivad sisse ka Hiina ja Venemaa, seega käib seal võitlus maailma ümberjaotamise pärast ning Eesti sõjaline osalemine neis protsessides pole vajalik ega mõttekas, kui kõik lõpeb põgenemisega. Eesti osales missioonil Afganistanis, kust liitlased põgenesid – nüüd põgenetakse Malist, ja miks on Eestil vaja seda kaasa teha?
Saksa kaitseminister näiteks ütles pärast Prantsusmaa teadet vägede Malist väljaviimise kohta, et kahtleb Saksamaa jätkamises Euroopa väljaõppemissiooni koosseisus.
“Oleme võtnud teadmiseks Prantsusmaa otsuse Malist lahkuda ja missioon lõpetada, mis loomulikult avaldab mõju ka tema partneritele,” ütles kaitseminister Christine Lambrecht.
“Pean ütlema, et olen väga skeptiline selles, kas EUTM-is osavõtu mandaati pikendatakse,” lisas ta Euroopa Liidu sõjalise väjaõppe missiooni silmas pidades.
Prantsusmaa ja tema liitlaste dižihadistidevastane operatsioon Malis teatas neljapäeval vägede koordineeritud väljaviimisest riiki valitseva sõjaväehunta korduvate takistavate sammude tõttu. Operatsioon Malis kestis ligi 10 aastat ning selle aja jooksul sai surma 48 Prantsuse sõdurit, Lääne-Aafrikas kokku 53.
Suhete halvenemine sõjaväehuntaga, kes on teinud võõrvägedele mitmeid takistusi, ei võimalda tegevust Malis jätkata, öeldakse avalduses, millele on alla kirjutanud Prantsusmaa ning tema Aafrika ja Euroopa liitlased.
UU