BNS avaldab ühe ennustuse, mis on pesuehtne hüsteeria, levitatuna “teadlase” poolt. Selle kohaselt muutub Maa suuresti elamiskõlbmatuks ning suured massid sööstavad “külmemasse” põhja, sealhulgas ka Eestisse.
Keskkonnaantropoloog ja Tallinna ülikooli lektor Joonas Plaan rääkis usutluses Postimehele, et maailm seisab silmitsi massilise kliimarändega, kuna paljud maailma piirkonnad muutuvad elamiskõlbmatuks ning miljardid inimesed hakkavad liikuma põhja poole, sealhulgas Eestisse.
Plaani sõnul kliimaränne tegelikult juba käib ning paljud inimesed on liikvel seetõttu, et nende senine elukoht on muutunud kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks. “ÜRO prognoosid ütlevad, et järgmise 30 aasta jooksul asub liikvele 1,5 miljardit inimest. See tähendab umbes kolm korda nii palju inimesi, kui Euroopa Liidu riikides praegu elab,” märkis ta.
Plaan selgitas, et rände piirkondadena joonistub välja kolm suurt piirkonda. “Esiteks Okeaania (osa Austraaliast ja Vaikse ookeani saared), kus väikeseid mikroriike ja saari ohustavad merevee tõus ja troopilised tormid. Osa neist mikroriikidest jääbki vee alla. Teiseks Sahara kõrbest lõuna poole jääv Aafrika, kus kõrbestumine toimub vägagi agressiivselt ja kiirelt. Sealt saame kindlasti nägema kõige rohkem rändajaid just Euroopa suunas. Kolmandaks Kagu-Aasia, kus väga tihedalt asustatud suuri linnasid ohustavad üleujutused. Nendest kolmest piirkonnast näeme tulevikus kõige rohkem inimesi liikumas,” tõdes Plaan.
“Lisaks kõrbestumisele, üleujutustele, joogivee puudusele ja merevee tõusule on kliimarände põhjuseks ka inimeste hirm tuleviku ees. Kui nad enam ei taju, mismoodi keskkond toimib, sest tekivad uued liigid, aastaajad nihkuvad ja ilm on ekstreemselt ettearvamatu, siis muutub tulevik nende silmis hirmuäratavaks,” nentis ta.
Plaan lisas, et aastaks 2100 on suur osa Indiast ja Aafrikast elamiskõlbmatu, Austraalia on suures osas kõrb, samamoodi Lõuna-Euroopas muutub elu üsna väljakannatamatuks ning kogu ekvaatorijoon on piirkond, kus elu saab olema väga raske.
“Ja see ei puuduta ainult vaeseid riike. Juba täna on osas piirkondades ülisuured probleemid. Näiteks Austraalia ja Ameerika Ühendriikide rannikut räsivad suured tormid ja sisemaad metsatulekahjud, mis teevad elu seal kaunis keeruliseks. Eksib see, kes loodab, et meid see ei mõjuta. Keerulistes tingimustes elavad inimesed hakkavad õige kiiresti otsima uut kohta, kus elada,” ütles Plaan.
Kui seda udujuttu analüüsida, siis lubab Plaan, et ka Lõuna-Euroopas muutub elu “väljakannatamatuks” – aga Euroopa põhjapiir üldse on vaid paar tuhat kilomeetrit edasi. Ehk siis elavat maad jääb vaid Skandinaavia ja Poola-Saksamaa joone jagu.
“Kogu ekvaatorijoon on piirkond, kus elu saab olema väga raske” – sarnaneb juba Marsi kirjeldusega. Plaan kirjeldab, et Austraalia ja Aafrika muutuvad kõrbeks – see on juba puhas apokalüpsise jutt. Seega siis peaks sisuliselt Euroopa põhjaosa, Siber ja Kanada saama inimkonna koondumiskohaks. Aga kes ütleb, et siingi miski selle stsenaariumiga ei muutu? Järsku ägab ka Eesti võimsate tormide all, sest ega üldiste muutuste sees meilgi kliima samaks jää.
Plaan ei soovi ilmselt arutleda selle üle, et kui praegu puuakse kliimavõitlusega majandused kinni, siis mida hakkavad need miljonid tegema siinsamas Eestis? Nälgima ja omavahel ressursside pärast sõdima?
“Teadlase” jutt on tõenäoliselt mõeldud massirände õigustamiseks ja meie harjutamiseks sellega, et võõrad tulevad.
Härra keskkonnaantropoloog, vaadake vähem filme a la “Päev pärast homset”, hingake kolm korda sügavalt sisse ja lõpetage hüsteeria õhutamine.
Uued Uudised