“Eestis on päris palju inimesi, kes on otsustanud end koroona vastu mitte vaktsineerida. Mina olen üks neist. Tere! Vaktsineerimine on Eesti Vabariigis vabatahtlik. Vähemalt nii meile väidetakse. Võib muidugi argumenteerida, kui vaba on miski, mida nõutakse töökoha säilitamiseks või mille puudumine toob kaasa muutumise põlatud paariaks.
Võpatasin, kui üks mu õpilastest (ametilt muide arst) kallistas mind suvel. Teda ei huvitanud minu meditsiinilised protseduurid ja mind ei huvitanud tema omad. Võpatasin, sest olin juba harjunud, et olen räpane ja alaväärtuslik. Isik, keda ei tohi enam puudutada. Isik, kes saab kutseid „kõik on oodatud” ja „vastavalt valitsuse määrusele, korraldusele ja muule seadusevastasele umbluule saavad osaleda ainult teatava tõendi omanikud”. Kuna „kõik on oodatud”, siis pole mina ja teised minusugused enam „kõik”. Me pole enam inimesed. Ega oodatud. Võtame teadmiseks ja jätame kallite kutsujate nimed meelde.
Ma ei pea vist kordama meie peaministri sõnu. Tema arvamusi „vaktsiinivastaste” ravimise – või täpsemalt mitteravimise – kohta oleme saanud lugeda kõik. Meelde tuli üks teine režiim ning päevad, mil hoolitsesin roomava koera eest.
Roomava koera tõi mulle mõneks päevaks üks sakslane, kes pidi ootamatult Saksamaale sõitma. Tõe huvides mainin ära, et koer (kes oli üpriski suur) suutis ka pisut kõndida, aga mitte väga pikalt. See oli probleem, sest mul tuli ta ruttu õue pissile saada. Loom kukkus koridoris kokku ning põis ei pidanud enam väga hästi. Seega tuli tegutseda välkkiirelt ja energiliste liigutustega surmavarjude vastu võidelda, et hoida koera kuidagimoodi tuigerdavatel käppadel ja elevil. Et ta ei jõuaks vahepeal alla anda ja pikali prantsatada.
Miks koer roomas? Sest ta oli muldvana ja väga haige. Aga sellised koerad pannakse ju magama? Kordan üle. Koera tõi mulle sakslane. Sakslane, kes oli koolis saanud õpetust – eeldatavalt isegi liiga põhjalikku õpetust – Kolmanda Reichi seikluste ja ettevõtmiste kohta. Eutanaasia oli selle sakslase jaoks surmapatt. Räpane natsitemp. Midagi kohutavalt koledat, mida ei tohi kunagi teha. Isegi lemmikloomadele ei tohi teha. Seega pidi koer roomama allilma jõeni omal jõul. Transportsüsti talle ei võimaldatud. Allilma jõeni lõpuks see loom roomaski, sest tänaseks on ta surnud loomulikku surma ning paadimees viis ta transportsüstaga teisele kaldale.
Koer õpetas mulle nii mõndagi. Näiteks sain teada, et koertel on rahvus. Selline rahvus nagu on kokkuleppeliselt aadlikel. Lihtinimese rahvuse määravad tema vanemad ja emakeel. Aadlikud elasid seisuste ja religiooni maailmas. Kui revolutsioonilised jõud asusid edukalt seisusi ja religiooni hävitama, siis pidid ka aadlikud hakkama end määratlema eelkõige läbi mingi rahvuse. Rahvus määratleti läbi emakeele. Loomulikult oli tol ajal seda võimalik teha, sest puudusid kõike ja kõiki (v.a. iseennast) relativiseerivad neomarksistid.
Kui te ei ole tähele pannud, siis neomarksistide uuema luulu kohaselt võib inimesel olla mitu emakeelt. See vaimuhaige nägemus on imbunud ka Eesti Vabariigi rahvaloendusse. Vaadake, ka aadlikud oskasid enamasti mitmeid keeli. Siiski teadsid nad alati, mis on nende emakeel. Teavad ka neomarksistid. Kuna aga paljud neist teavad oma sisemuses liigagi hästi, et nende emakeel ei ole tegelikult eesti keel, siis on hakatud hägustama ja hämama. Nii saame paberil juurde rohkem eestlasi. Tegelikult meid juurde saamata.
Roomav koer oli krants ja saksa aadlik. Pidin temaga suhtlema saksa keeles. Muud keeled ajasid teda segadusse. Mõnikord tuli koer vannituppa, kui ma end pesin. Röögatasin talle nagu Saksa koonduslaagri valvur Hollywoodi filmist: „Rrrrrrrrrraus!” (Välja!). Loom allus käsklusele vastuvaidlematult. Hommikuti oli ta õnnelik ning heakskiitev, kui andsin talle süüa märksõna „Frühstück” (hommikusöök) abil.
Olen aru saanud, et tänapäeval me enam Kolmanda Reichi taktikepi all ei marsi. Seega ei saa haiglaravi keelata inimestele, kes eksperimentaalvedelikke ei soovi. Haiglaravi ei saa ka keelata inimestele, kes on neid vedelikke soovinud ning seejärel haigeks jäänud.
Muidugi, ka neomarksistlikud jõud kasutavad Kolmandat Reichi oma argumentides minusuguste vastu. Aga vääralt, sest nemad on võrdsustanud Eesti Vabariigi planeediga Maa. Nad annavad oma maailmavaates kõigile maailma inimestele Eestis samad õigused. Nii see igas punktis olla ei saa, sest Eesti Vabariik on rahvusriik, mille ainuke riigikeel on eesti keel.
Eesti Vabariigis kehtivad – vähemalt teoreetiliselt – rahvusriigile omased piirangud. Kõike peab arutama AINULT rahvusriigi ja riigikeele võtmes. Seda ei tehta, sest teame vast kõik, kui rasketes vaimsetes oludes peavad iseseisvas Eestis oma eksistentsi ja koolihariduse eest võitlema Ida-Virumaa eestlased, keda diskrimineeritakse Eestis halastamatult. Teame vast kõik, kuidas soovitakse eestlaste koole ja lasteaedu venestada. Ning ülikoole puuinglistada. On eestlasi, keda sunnitakse elama venekeelse lärmi sees. See kõik peaks olema rahvusriigis lubamatu.
Haiglaravi peab aga rahvusriigis käima vastavalt olemasolu printsiibile. Kes on riigis olemas, saab haiglaravi. Sest ka muus riigis olemas olev eestlane saab seal haiglaravi. Vaimses sfääris peab muus riigis elav eestlane alluma sealsetele kultuurilistele ja keelelistele piirangutele. Aga õiguse saada haiglaravi määrab tema olemasolu. Mujal saab eestlane arstiabi kohati isegi hõlpsamalt kui Eestis. Nimelt oli mul Kataloonias elades haigekassakaart ka siis, kui ma ei töötanud ega õppinud. Ometi antakse seal haigekassakaarti samadel alustel kui Eestis! Lahend oli lihtne. Sõbralik riigiametnik rõhus minu puhul põhiseadusele, mis on ülimuslik (kui ametnik otsustab seda nii vaadata).
Tahaksin veel kirjutada, et meie peaminister on vist nats nats. Aga see lause paneb mind pead kratsima. Natsid hoolitsesid oma rahva eest. Õppisin Kataloonias riiklikus koolis saksa keelt. Räägiti loomulikult natsionaalsotsialismi negatiivsetest külgedest – seda ju minagi oma praeguses mõtiskluses –, aga mainiti ära ka režiimi positiivsed küljed. Neutraalses riigis oleva kooli võlud ja valud. Näidati filmi vaestest saksa töölistest, kes tantsisid laeval. Režiim oli otsustanud, et saksa tööinimesed peavad saama lõbutseda ja puhata. Kuna meie peaminister oma rahva eest enam ei hoolitse (mina vist praegu laevadekil tantsu vihtuda ei tohi?), siis on tegemist kellega? Internatsiga? Aidake mul palun sobiv termin leida. Ilus see termin olla ei tohiks.
Kuskil on inimesed, kelle muldvanad koerad roomavad ja oskavad saksa keelt. Säherdused põdurad penid komberdavad meie seas, sest nende saksa omanikud on õppinud koolis liiga põhjalikult ühe ajastu ajalugu. Teisal on valitsejad, kes mõistavad inimesi surma juba siis, kui nad veel ei rooma. Võib-olla mõistavad surmamõistetud pisut saksa keelt. Aga pole oluline. Oluline on see, et valitsejad ei tunne ajalugu. Kas ajalugu tunnevad valijad? Eks mõne päeva pärast näe.
Seniks aga teen ettepaneku anda minusuguste käsutusse katkulaev, kus saaksime rõõmsalt aega veeta nagu lendavad hollandlased, kellel pole ette nähtudki kunagi mõnes sadamas silduda. Võtan katkulaeva katkukajutisse kaasa ladina keele õpiku, mida kasutan praegu ladina keelt teistele õpetades. Seal on dialoog, kus on sciurus (ehk maakeeli orav). On ka inimene, kes ei tea, mis vahe on oraval ja jalgrattal. Tänapäeval teaks ta seda muidugi veelgi vähem, sest meie oravad hüppavad aeg-ajalt ju jalgratastele. Siis tehakse neist pilti. Jah, kus on orava ja jalgratta vaheline piir? Tekstis soovitatakse teha teaduslik eksperiment. Kaks objekti viiakse puu alla. Objekt, mis liigub esimesena puu otsa, on orav.
14.10.2021 Anno Domini
Piret Kivi
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.
29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.
30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.
31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.
34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.
35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.
38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.
40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.
41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
42. Ovsjannikov, M. 1974. Hegel. Tõlkinud J. Saar. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
43. Ljatker, Jakov 1995. Descartes. Tõlkinud Andres Raudsepp. Tallinn: „Olion”.
44. Descartes, René 1995. Arutlus meetodist. Prantsuse keelest tõlkinud ja sissejuhatusega varustanud Mag. phil. R. Kulpa. Saatesõna prof. K. Ramulilt. Tallinn: „Olion”.
45. Durant, Will 1937. Lood filosoofia ajaloost III. Suured arvustajad: Voltaire ja Kant. Valgustus ja idealism. Tõlkinud L. Anvelt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
46. Meumann, Ernst 1923. Esteetika süsteem. Tõlkind Ants Oras. Tartu: „Odamees” Carl Sarap.
47. Aurelius, Marcus 1983. Iseendale. Vanakreeka keelest tõlkinud Jaan Unt. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
48. Luts, Karl 1920. Galileo Galilei. Lehekülg usu ja teaduse wahelisest wõitlemisest. Tallinn: Kirjastus A.-S. „Varrak”.
49. Karilas, Y. 1933. Vallutajaid, leiutajaid, avastajaid. Autori loal soome keelest tõlkinud M. Lpk. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
50. Tsiskarašvili, Dmitri 1998. Itaalia keele õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
51. Jaaniste, Jaak 1999. Füüsika XII klassile. Kosmoloogia. Tallinn: Kirjastus „Koolibri”.
52. Feuchtwanger, Lion 1976. Toledo juuditar. Saksa keelest tõlkinud Henn Saari. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
53. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Saksa keelest tõlkinud Sirje Annist. Tallinn: Olion.
54. Stevenson, R. L. 1920. Dr Jekyll’i ja Hra Hyde’i imelik juhtumine. Inglise keelest tõlkinud H. G. Oras. Gori illustratsioonidega. Tallinn: K./Ü. „RAHVAÜLIKOOL”.
55. Dürrenmatt, Friedrich 1969. Kreeklane otsib kreeklannat. Saksa keelest tõlkinud R. Tasa. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
56. Hajjam, Umar 1967. Nelikvärsid. Pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
57. 1996. Sinuhe Jutustus: Egiptuse üliku elust ja seiklustest. Vana-egiptuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sergei Stadnikov. Tallinn: Kodutrükk.
58. Luther, Martin 1983. Väike katekismus. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI VÄLJAANNE.
59. Meos, Indrek 1995. Valimik teemasid eetikast. Tallinn: Haridustöötajate koolituskeskus.
60. 1980. Bhagavadgita. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
61. 1926. Ewangeelium Püha Johannese kirjutatud.
62. MacDonald, William 1993. Johannese evangeelium. Üks Emmause Korrespondent Kursus. Bielefeld: CLV.
63. Ernits, Enn 1999. Ladina meditsiini- ja bioloogiaterminite hääldamine. Tartu.