Reformierakonna ihumeedias levitatakse narratiivi, mille kohaselt on sotsid ja Eesti 200 poliitprojekt valmis lubama abieluvõrdsust kasvõi Miisuga, aga poliitoravatel olevat mingi “konservatiivne toetaja”, kellega nad pidavat arvestama. See on silmamoondus, sest kogu “troika” on juba hõisanud, et kõik teed igaks nende algatuseks olevat lahti.
“Reformierakond peab arvestama oma valijatega, nemad on abieluvõrdsuse teemal enam-vähem pooleks /…/ Reformierakonnas kardetakse ka konservatiivset vastureaktsiooni,” väidab “politoloog” Tõnis Saarts, kes on tuntud liberaalide ideoloogilise hääletoruna.
Selline jutt “politoloogi” suust on jama. Reformierakond, E200 ja sotsid teatasid juba enne valimisi, et nende suur eesmärk on kooseluseaduse ja vihakõneseaduse ellurakendamine. Nende valija teadis täpselt, millist seltskonda ta valib ja jutt mingist “konservatiivsest vastuseisust” on bullshit, kui kasutada multikultuurset sõnapruuki.
Pealegi on Reformierakonnal tohutu kogemus teerulliga ülesõidus: nende valija võttis rahulikult vastu kõrged elektri- ja soojahinnad, Brüsseli direktiivid sundrenoveerimise ja sisepõlemisemootoriga autode keelamise kohta, sõjahüsteeria ja palju muud, mille vastu näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal on tänavatele tulnud miljonid.
Miks peaks müstiline “konservatiivne reformierakondlane” hoolima sellest, kas abieluõigus antakse lisaks samasoolistele või muudetakse see üldse ähmaselt “sooneutraalseks”? Kooseluseaduse rakendusaktid ja samasooliste abielu lubamine on Reformierakonna soov olnud juba peaaegu kümme aastat.
Seega on jutud Reformierakonna “konservatiivsusest” puru silma ajamine, et mitte näida ennast avalikult kolmanda homoparteina sotside ja E200 järel. Reformierakonna valija sööb sisse mida tahes, kui on parteikontori käsk ja Brüsseli õnnistus.
Uued Uudised