“Täna on hingedepäev. Mõtleme oma siitilmast lahkunud omastele. Aga mõeldes esivanematele, peaksime mõtlema ka järeltulevatele põlvedele, ja sellele maailmale, mida me kavatseme endist neile jätta.
Mitte väga kaua aega tagasi astus esile Reformierakond oma kavandatava nn. “vihakõne seadusega”. No mis seal siis ikka, vaatame ja tutvume, nagu öeldakse, et ega siis keegi küsijale suu pihta löö. Küsida ju võib ikka.
Aga lähemalt selle üllitisega tutvudes, jääb arusaamatuks, et kas kavandatav nn.”vihakõneseadus” peab vastama hetkel kehtivale EV Põhiseadusele, või ei pea ta seda teps mitte tegema.
Esimesel juhtumil, et kui ei pea, siis eeldab see seda, et varem või hiljem tuleb arutlusele võtta uue põhiseaduse kehtestamine. Iseenesest oleks see ainult kiiduväärt, sest praegune põhiseadus on moraalselt ja tehniliselt vananenud tõesti. See pole nüüd vihakõne, ammugi mitte vaenukõne, aga arvan täiesti siiralt, et põlistel EV kodanikel ja nende järeltulijatel peaks olema tuntav eelis nn. “uute kodanike ees”.
Just nimelt põhiseaduslik eelis, seda siis kodanikuõiguste kaitsmise või omamise ees. Valimisõigus peaks olema konstitutsiooniliselt ainult kodanike ja nende järeltulijatele kuuluv, kui see võimalus ka anda sissesõitnutele, siis 2-3 inimpõlve ehk 50-75 aastat peaks olema minimaalne ajalõtk. Kohene või peaaegu kohene valimisõigus peaks kaasnema ainult abiellumisega, vanemate poolt vähemalt ühe kodaniku lapsena sündimisega, teenetega Eesti Vabariigi ees, sündimisega meie maa territooriumil.
Ühesõnaga, pisiasjade üle võib alati vaielda, aga põlisrahval peaks olema ikkagi mingi eelis sissesõitnute ees, ja seda ka konstitutsiooniliselt ära märkides.
Teiseks, see nn. “vihakõne” seadus, mida planeeritakse. Saan aru neist aferistidest ja poliitilistest kehkadiveidest, muidu aferistidest ja kahtlastest tüüpidest, kes praegu tunnevad end mitte mugavalt. Enamasti on nad koondunud opositsiooni ridadesse, osa neist aga trügib, keel vestil, et saada kasvõi opositsiooni tallalakkujateks või kintsukaapijateks.
Arusaadav, nad on kuulnud, et kunagi oli keegi sm. Stalin, kelle valitsusajal oli juba kõik nii, millest Reformierakond praegu unistab. Aga tundub nii, et reformistide hulgas on palju inimesi, kes tunnevad ajalugu päris pahasti. Sest kui nad tunneksid hästi. siis nad meenutaksid, et ega Nõukogude Venemaal, eriti hilisemas NSV Liidus ei läinud ka kõigiga väga ilusasti, kes uue ja esialgu ehk naiivitaridele tunduva hea ning õiglase algatusega ühinesid.
Nii parteiliinis, kui komsomolis, kui armees, kui julgeolekus, jne, jne…tehti mitu järjestikkust puhastust. Puhastust selle sõna otsese mõttes. Tänased puhastajad olid homme puhastatavad, ja nende puhastajad nö. “puhastati” ära järgmisel aastal või järgmise kampaaniaga. Pääses mõni üksik.
Ka Suure Kodanliku Prantsuse Revolutsiooni ajal polnud teisiti. Noh, muidugi, Prantsuse revolutsioon algas Venemaa omast 128 aastat varem, ütlus, et “revolutsioon sööb oma lapsi”, tuli muidugi sealt.
Ka Hiina Rahvavabariigi sünd ei läinud selles mõttes päris valutult. Ka seal käis terav võimuvõitlus, kes ei usu, tutvuge Hiina viimase saja aasta ajalooga.
Seega, reformierakondlased! Võtke mõistus pähe!
Te pole võimul, seega võidakse kunagi ka ka teie vastu seda rakendada.
Kui saate koos võimule kellegagi koos, te ei tea, kuidas te lõpetate.
Kui saate üksi võimule, siis on oht, et hävitate üksteist ise. Endised teened ei loe, loeb see, kes on alatum ja moraalitum.
Ja viimasena. Te ei tea, ei saagi seda ette ette teada, kuhu te pöörate rahulolematute energia. Inimesed hakkavad jälle end väljendama nn. “läbi lillede”.
Kui mõni elus omadega tänu teile ja teie moraalile psühholoogiliselt nurkaaetud inimene otsustab isiklikult läbiviidava terrori kasuks kellegi konkreetse võimu teostava ametniku suhtes, näiteks uurija, prokuröri või kohtuniku suhtes, siis kes vastutab? Vastutab just moraalses mõttes? Miks te, kes kirjutate selliseid eelnõusid, arvate, et terror ja omakohus jäävad tulemata?
Kindlasti nad ei jää tulemata. Kui inimesel pole enam kaotada enam midagi, siis mis hoiaks teda tagasi, et nn. “õigust”, seda siis tema silmis ja tema käsitluses vaadata, ellu viimast? Arvestage siis, et kõik kes te nõudsite teistimõtlejate represseerimist, need tulevased vigastatud ja ka laibad loomulikult jäävad teie südametunnistusele!
Seega kõik, kes te toetate nn. “vihakõneseadust” ja loodate, et see varem või hiljem ka vastu võetakse. Te mängite tulega. Teie olete esimesed kaotajad selles mängus. Ja kui Te olete piisavalt vanad, ja mõtlete, et Teie elutöö on siin maamunal juba tehtud, siis mõelge korraks ka oma lastele, lastelastele jne…Nemad ehk tahaksid elada normaalses maailmas. Loobuge seega oma jauramisest, kes te soovite repressioone ja austage tervet mõistust ja normaalsust! Ilusat hingedepäeva kõigile!”
Andres Krass, EKRE liige alates 2013. aastast.