Uued Uudised

Eesti tahab saada toormetarnijaks. Hoidke ainult Reformierakond kõigest sellest eemal!

19. november 2018 , Eesti, Ida-Virumaa, Sillamäe sadam, terminal, majandus, transiit Fotol: Sillamäe sadam ja terminalid Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kunagi “fosforiidisõja” päevil ütlesid skeptikud, et eestlased küll tõrjuvad üleliidulist fosforiidikaevandamist, kuid andke need varud nende endi käsutada, ja kaevandused tulevad raginal ikkagi. Mõistagi on maavarade kasutamine iga riigi õigus ja ka kohustus oma rahva ees, kuid ainult juhul, kui need ka seda rahvast ennast teenivad – praegu pole see sugugi kindel.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektori Erik Väli sõnul ootab Euroopat ees toormete põud ning seejuures leidub Eesti maapõues selliseid ressursse, mis aitaks leevendada toormete kriisi. Mäendusekspert selgitas, et Eesti graptoliitargilliit sisaldab mitmeid tähtsaid metalle nagu molübdeen, tsink, plii ja vanaadium. “Neist viimast kasutatakse akutehnoloogiates ja seetõttu on see eriliselt kõrgendatud tähelepanu all. Fosforiidis leidub märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle, mis on olulised komponendid nii pooljuhtide, LCD-ekraanide kui ka LED-tulede valmistamisel,” ütles Väli pressiteates.

“Eesti mäendus integreerub suurel määral Euroopa mäendusvaldkonda ja sõltub selle käekäigust. Meie maavarade kaevandamise perspektiivi mõjutab Euroopa Liidu suund rohepöördele. Tõenäoliselt pannakse Euroopa Liidus paika maardlad, mida ja millal kaevandama hakatakse, et säilitada tarneahelate jätkusuutlikkus. Tuleviku maavaratööstus mõjutab vähem keskkonda ja tagab ressursside kokkuhoiu tulevastele põlvedele,” lisas Väli.

Euroopa Liidul on nimekiri kriitilistest toormetest, mis on ühenduse jaoks strateegiliselt tähtsad ning kõrge varustuskindluse riskiga. Kriitiliste toormete nimekirjas olevad loodusressursid võimaldavad ühiskonnal kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Neid kasutatakse laialdaselt näiteks meditsiiniseadmetes, elektroonika- ja lennutööstuses.

Nagu näha, peetakse kaevandamise all silmas ennekõike Euroopa Liidu huve, mis tähendab, et Eestist saab toormemaa – pisut raha, laastatud maastik ja tegelik tulu mujale. Nii kõrbes väike Nauru saareriik oma fosforiidiga – kui varud said ammendatud, nõustus riik tühjaks jäänud riigikassat täitma Venemaa rahaga, tunnustades vastutasuks Abhaasiat, Lõuna-Osseetiat ja Transnistriat.

“Tõenäoliselt pannakse Euroopa Liidus paika maardlad” hoiatab juba ette, et Eesti ise selle üle ei otsusta. Reformierakond annab need varud “väikese nutsu” eest kõhklematult üle näiteks Saksa kapitalile, saades vastu nauruliku peenraha. “Tuleviku maavaratööstus mõjutab vähem keskkonda ja tagab ressursside kokkuhoiu tulevastele põlvedele” kõlab umbes samamoodi, nagu jutt, et valdade või EAS-i/Kredexi liitmisel tuleb tohutu kokkuhoid. “Meie maavarade kaevandamise perspektiivi mõjutab Euroopa Liidu suund rohepöördele” aga ütleb otse ära, et meie maavaradele pannakse käpp peale ühe hüsteeriahoo nimel.

Kogu loo võiks kokku võtta üheselt – enne kui mistahes otsused teha, tuleb Reformierakond võimu juurest eemaldada. Muidu saab keegi kümme miljonit tagatasku, Eesti maapõu näritakse auklikuks ja kasumit hakkab lugema keegi Saksamaal.

Uued Uudised

Exit mobile version