Järgmisel nädalal peaks selguma, kas maaeluminister jääb ametisse – mõningaid järeldusi toimuvast aga saab juba praegu teha.
Kui maaeluminister Mart Järvik ei tohi kantsler Illar Lemettit koostöötahte puudumise pärast lahti lasta, siis ei tohi seda teha ka peaminister Jüri Ratas – ametnik on püha lehm ja teda ei tohi kangutada ei haldusala minister ega valitsusjuht.
Kui minister on oma haldusalas tühi koht, siis on seda ka valitsus riigis – mis õigusega sekkub valitsus näiteks Eesti Energia tegevusse?
Kui Illar Lemetti ja teised ametnikud võivad dokumente ministeeriumist välja lekitada, siis miks ei tohi seda teha Hermann Simm või Deniss Metsavas?
Kui meedia tohib oma verejanuliste rünnakutega ministreid ametist maha võtta, siis miks mitte tavainimesed hangude ja kootidega – kui minister ei meeldi, pekske ta lihtsalt ministeeriumist välja!
Kui valimiste tulemused ei loe ehk koalitsioonivalitsusel pole õigust rahulikult tööd teha, siis võiks Eesti riigi ametlikuks ideoloogiaks võtta nihilistliku anarhismi.
Tundub, et opositsioon selles suunas riiki juhibki – maha õigusriik, elagu Reformierakonna ainuvõim, mille loomiseks on vaja kõigepealt anarhiat!
Jüri Ratasel aga tuleb langetada väga põhimõtteline otsus – kui maaeluminister rattale tõmmatakse, tähendab see, et tulevikus saab kõigi ministrite töö pärsitud olema. Pretsedent saab olemas olema, ja kui tänane opositsioon kord võimule peaks naasma, siis tuleb ka neil nööri mööda käima hakata – selle, kuidas ministrite tööd tõhusalt segada, õpetasid RE ja sotsid ühiskonnale selgeks.
UU