ERR-is ilmunud sotsimeelse ajakirjaniku Toomas Sildami jutt presidendivalimiste võimaliku käigu kohta rabab räige avameelsusega valitsuse lõhkumise soovitamisel.
Sildam nendib, et kui valimised viia valimiskogu kätte, siis “koalitsiooni võimalused enda kandidaat presidendiks läbi suruda sellest kindlasti suurenevad.”
“Kuid siis olekski ta valitsuse president. Kõlab kehvasti. See lõikab ka kohe algusest õhemaks uue riigipea kandepinda ühiskonnas ja pisendab tema usaldusväärsust,” väidab ta.
Seltsimees Sildam ei soovi sellist varianti kritiseerides ilmselt märgata, kuidas praegune president Kaljulaid on otseselt opositsiooni president, alates ebaeetilisest käitumisest valitsuse vandeandmisel kuni koalitsioonist tulnud seaduste massilise väljakuulutamata jätmiseni.
Pärast Kaljulaidi saab asi ainult paremaks minna. Opositsiooni president Eestil juba on, nüüd oleks vaja inimest, kes teeks koostööd ka valitsusega.
“Eestile parem variant oleks ainult koalitsioonist või ainult opositsioonist laiema toetusega president. See omakorda tähendab vähemalt osa võimuliidu koostööd sisepoliitilise vastasrinnaga. Näiteks kui Keskerakond, Reformierakond ja Isamaa või sotsid kokku lepiksid, saaks presidendi valida juba riigikogus, mis ongi parlamentaarse Eesti põhiseaduse mõte,” väidab Sildam.
Kas saaks veel paremini väljendada oma soovi valitsust lõhkuda? Kaalutletult naiivne on ka Sildami soov leida “ainult koalitsioonist või ainult opositsioonist laiema toetusega president”.
Ajakirjanik, kes paistab silma äärmise valitsusvastasusega, peaks teadma, et tema kaasabiga lõhestatud ühiskonnas on sellise presidendi leidmine üliraske, mida on tõestanud ka Kersti Kaljulaid. Uus Lennart Meri võiks tulla vaid selliste inimeste seast, keda usaldavad nii rahvuskonservatiivid kui vasakpoolsed, nii eurofiilid kui ka euroskeptikud, aga selliseid inimesi poliitikamaastikul hetkel pole.
Poliitiliselt laetud ajakirjanikud ei tee kunagi tegelikust murest tingitud soovitusi – nii ka Sildam, kelle tegelik eesmärk eesmärk on aidata võimule need, “keda orjus rõhub nüüd.”
UU