Uute Uudiste kaasautor Priit Tali kirjutab sellest, millised mõõtmed on võtnud kliimahüsteeria – tulevikku nähakse ilma lasteta.
“Lugesin artiklit noortest, keskkonnatundlikest naistest, kes keelduvad lapsi saamast.
Pikalt ja detailselt oli kirjeldatud, kuidas Helen (30) ülimalt keskkonnasäästlikult elab, tegutseb ja toimetab. No ikka kohe äärmiselt pühendunult ja läbimõeldult. Mis on muidugi igati kiiduväärne.
Kohati küll kipuvad tema tõekspidamised ekstreemsustesse („Iga Google’i päring võtab energiat!“), aga üldiselt – tubli naisterahvas.
Kuni jõuti selleni, et keskkonnamurede tõttu ei taha Helen lapsi. Ja selles kohas jooksid kõik minu juhtmed kokku…
Aastaid, aastakümneid on igat masti keskkonnakaitsjate ja kliimaaktivistide poolt miljoneid kordi välja öeldud kogu selle keskkonnakaitse tegevustiku peamine (tegelikult ainus) siht ja eesmärk – hoida planeet Maa elamiskõlblikuna meie laste, lastelaste jne jaoks. Keegi ei muretse eriti iseenda ja tänase päeva pärast, rõhk on alati homsel, järeltulevatel põlvedel. Täiesti arusaadav, absoluutselt aktsepteeritav eesmärk!
Kui aga selle kiiduväärse ja õilsa eesmärgi nimel viljeleb igapäevaselt üksikasjadeni läbikaalutud tegevust ja eluviisi noor naine, kes on otsustanu lapsi mitte saada – siis… näe, ei oskagi kohe küsida, et mis siis.
Üritasin iseenda vaimumaailma kõrvuti ära mahutada kaks eesmärki – anda endast parim, et järeltulijatele jääks puhas planeet ning anda endast parim, et neid järeltulijaid ei tulekski. Teadvus kiskus sellise vägistamise peale kraavi…
Taas tuleb hämmastusega tõdeda – saa neist nüüd aru…”