Uued Uudised

WHO poolt mahitatud viirusehirmuga tulevikku? Tänan, ei!

A student receives a diphtheria vaccine shot at an Islamic elementary school in Banda Aceh on November 21, 2023. (Photo by CHAIDEER MAHYUDDIN / AFP)

Eestis ja mujalgi koguvad hoogu protestid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) salakavala võimuhaaramise plaani vastu. Muu hulgas kavatseb WHO kasutada viirusehirmu relvana tervete riikide js rahvaste vastu. Tartu Ülikool koos koroonapandeemia juhtfiguuridega korraldab aga 28. novembril 2023 konverentsi “Viirustega tulevikku” [1] Kas see on juhuslik kokkusattumus, nagu tervisehäire peale modRna süsti? Eks aeg näitab.

Koroonapandeemia kogemused ja õppetunnid on muidugi olulised. Kui aga nii tegijad kui hindajad on ühed ja samad inimesed, siis pole imekspandav, kui ausa analüüsi asemel näeme endale õlale patsutamist ja ebameeldivate küsimuste vältimist.

Millest paraadkõnedes ei räägita?

Tõsiseid küsimusi tekitab riigiväliste organisatsioonide, nagu WHO ja USA CDC soovituste pime, kriitikavaba järgimine. Rahvatervisega tegelevad ametkonnad ega Teadusnõukoda ei taha seletada, miks oli vaja järgida juhtnööre ning meetodeid, mis on teravas vastuolus senise teooria ja praktikaga. Miks pühiti senised teadmised laualt ja tehti nägu, et kõike tuleb nullist peale uuesti avastada?

Vaktsiin, mis pole vaktsiin

Esimene ja kõige suurem probleem on, et meile müüakse vaktsiini pähe toodet, mis pole vaktsiin, vaid hoopis geeniteraapia preparaat. Erinevus on põhimõtteline – vaktsiin annab üle 100 aasta kehtinud definitsiooni järgi immuunsuse, geeniteraapia preparaat aga muudab organismi omadusi. Näiteks saab geeniteraapia abil aretada külmakindla kartulisordi. Kas saab aretada ka haigusekindla inimese, ei ole teada. Miks üks asi teiseks ümber nimetati?

Olulisi põhjuseid on kaks: esiteks on võimalik kasutada vaktsiinide usaldusväärsust, et inimesed süstist eemale ei hoiaks [2]. Teiseks võimaldab vaktsiini nimetus mööda minna nõutud ohutusuuringutest ja mis veel tähtsam, vältida vaktsiini tootja vastu pööratud kahjunõudeid, kui toode peaks tervisekahjusid tekitama [3].

Nõutavate ohutusuuringute puudumine

Vaktsiinideks nimetatavate preparaatide müügiargumentidena tuuakse esile, et need on kontrollitud ja täiesti ohutud. Kummalgi väitel ei ole teaduslikku alust. Teatud preparaadi saab ohutuks nimetada siis, kui see on läbinud nõutavas mahus ja kvaliteediga ohutusuuringud. mRna vaktsiinide puhul ei ole seda tehtud. Sisuliselt lubati inimestele sisse süstida aineid, mille ohutus selgub alles aastate pärast. Kuna juba esimese üheksa süstimiskuuga oli näiteks USA VAERS andmebaasis fikseeritud tervisekahjude üldhulk suurem kui kõigi teiste vaktsiinide ja ravimite kõrvaltoimed kokku [4], siis on vastutustundetu nimetada selliseid aineid ohutuks.

Sisuliselt korraldati tohutu suures mahus illegaalne ravimikatsetus. Ravimikatsetustele kehtivad ranged reeglid, näiteks katses osalejate detailne informeerimine sellest, et tegemist on preparaatidega, millel võib olla seniteadmata kahjulikke kõrvaltoimeid. Osalejad peavad oma nõusoleku kirjalikult kinnitama ja neile tuleb risk mingil viisil kompenseerida. Kas midagi sellist tehti? Ei, ainete eksperimentaalset olemust küll tunnistati mokaotsast, kuid põhisõnum oli jätkuvalt, et need on kontrollitud ja tõhusad.

Kõrvaltoimete eiramine

Kui toimub eksperimentaalse droogi massiline süstimine, siis eeldaks, et tekkivaid kõrvalmõjusid jälgitakse ning fikseeritakse eriti suure hoolega. Covid-vaktsiinide puhul ei toimu midagi sellist. Kõrvalmõjude hindamine delegeeriti perearstidele, kellel pole vastavat pädevust ega informatsiooni. Kõrvalmõjudest teatamine on küll võimalik, kuid see käib struktureerimata vormis, vaba tekstina, mis annab info töötlejatele piiramatud võimalused tulemusi enda suva järgi tõlgendada.

Tulemuseks on skisofreeniline olukord, kus raske on leida Eestist inimest, kelle sugulane või tuttav pole peale mRna süsti haigestunud, tervise kaotanud või lausa surnud, ametlik statistika väidab aga, et midagi sellist ei toimu. Inimesed, keda on sunnitud süsti vastu võtma isegi siis, kui nad teadsid, et see võib ohtlik olla, jäeti peale tervisekahjustuse tekkimist omapead. Ametkondadel on salakaval praktika: nende jaoks arvestatavate vaktsiinikahjustuste nimekiri on piiratud, lisaks kasutatakse iga võimalust, et vaktsiini ja tervisehäire seost eitada. Tulemuseks on tuhanded rikutud tervisega ja meeleheitel inimesed, kellel pole abi saamiseks kellegi poole pöörduda.

Statistika moonutamine

Eelnevaga on seotud statistika moonutamine, eriti vaktsineerituse staatusega mängimine. Kui mitmetes teistes riikides, kõige lähema näitena Soomes, kajastatakse vaktsineeritust ausa statistikaga, kus on kirjas patsiendid süstide arvu järgi, siis Eestis tehakse statistilist silmamoondust. Vaktsineerituse mõiste on veniv nagu püksikumm. Inimesel võib juba 3 süsti sees olla, aga mRna preparaadi kiirelt hääbuva mõju tõttu on ta mõne kuu pärast uuesti vaktsineerimatute kirjas. Teine trikk on selles, et vaktsineerituks loetakse inimene mingi aeg peale pookimist. Vaktsiini kõrvaltoimed tekivad aga kõige tõenäolisemalt esimese paari päeva jooksul peale süsti. Nii et preparaadi kõige ägedamad kõrvaltoimed ja vigastused saab rahumeeli vaktsineerimatuse süüks panna.

Ebahumaansed ja äraspidised pandeemiameetmed. Piirkondade lukustamised

Aastakümneid teati, et täielikud sulgemised (lockdowns) on kahjulikud. Veel 2019. aastal rõhutas WHO oma viirushaiguste tõrje juhendites, et lukustamisi ei tuleks kasutada, kuna need on viiruse tõrjeks kasutud, kuid toovad kaasa rahva vaesumise ja sellega seotud negatiivsed tagajärjed kuni liigsuremuseni välja.

Sama teadmine oli ka Eesti spetsialistidel. Vaid üks aasta hiljem tehti aga kannapööre ja väidetavalt ühe Hiina linna kogemuse baasil hakati nõudma rangeid liikumispiiranguid ning sulgemisi. Nagu nüüdseks saadud kogemus näitab, lukustamised ongi väga kahjulik meede. See ei tähenda aga, et WHO ja selle kohalikud käsilased liikumispiiranguid uuesti nõudma ei hakka, kui võimalus tekib.

Maskikandmise nõue

Aastakümneid oli olemas teadmine, et kirugiline mask ei kaitse viiruste eest. Seda kinnitati pandeemia algul isegi Eestis. Kuid siis tehti WHO soovitusel jällegi kannapööre ja kasutute maskide kandmist hakati sunnijõuga peale suruma. Kuigi kõik teadsid, et maskidest pole kasu, tehti inimestele trahve, maskinõude eirajaid rünnati füüsiliselt, ühistranspordis tehti haaranguid ja kõige võikama näitena tiriti kaubanduskeskusest politseiautosse noor ema, kelle ninaots oli maski alt väljas.

Kui inimesed nakatusid vaatamata maskidele, siis imestati kuidas see küll võimalik on, nagu oleks kollektiivse mälukaotusega tegemist. Kirurgiline mask ei saanudki kedagi kaitsta. Kui me vaatame aga WHO ja CDC juhendeid, siis maskikandmise nõue on seal tugevalt sees, mistõttu on suur oht, et seda üritatakse ka Eestis uuesti jõuga nõudma hakata.

Vaktsiinipassid

Juba 2021. aasta suvel olid olemas esimesed andmed selle kohta, et mRna vaktsiin ei kaitse nakatumise ega viiruse levimise eest. Sellest hoolimata survestati ühiskonda alluma põhiseaduslikke õigusi eiravatele liikumispiirangutele. Eestis pidi olema selge teadmine vaktsiinipassi kahjulikust mõjust hiljemalt oktoobris 2021, kui toimus üks suurimaid massnakatumisi Õpetajate päeva üritusel [5], kus järgiti punktuaalselt kõiki reegleid. Ametkonnad jälgisid ju nakatunuid hoolega, kontrolliti nakkuse päritolu ja liikumist. Aga nii mastaapse nakkuskolde puhul valitses täielik vaikus. Põhjus on mõistetav: sündmuse tunnistamine oleks põrmustanud senise narratiivi, et vaktsiinipass ja maskid kaitsevad nakkuse leviku eest.

Toimunu vaikiti maha ja jätkati asutuste ning organisatsioonide survestamist kuni mõõdutundetu vägivallani välja [6]. Vaktsiinipassid on kuulutatud lausa Euroopa Nõukogu ja WHO perspektiivseks ühisprojektiks. Väidetavalt oli euroliidus  kohati kasutatud vaktsiinipass silmapaistev edulugu. Asjadel omasoodu minna lastes on suur tõenäosus, et see ebaõnnestunud ja kahjulik meede üritatakse uuesti kasutusele võtta ja siis juba märksa rangemal viisil.

Psühholoogiline terror

Häbiväärne peatükk pandeemia haldamisel oli psühholoogiline terror inimeste suhtes, kes isikliku kogemuse või saadud teadmiste alusel mRna süstist keeldusid. Neid nimetati igasuguste nimedega, muuhulgas mõrtsukateks. Tõsimeeli arutati, kuidas neid represseerida. Üks levinumaid ettepanekuid oli vaktsineerimata inimesed kas üldse arstiabist ilma jätta või lükata nad ravijärjekorra lõppu [6,7]. Teadusnõukoja psühholoog teatas avalikult, et vaktsineerimata inimestele tuleb mingil määral haiget teha, et neid vaktsineerima nügida [8]. Lõpuks enam ei varjatudki, et repressioonide eesmärk oli inimeste süstima sundimine.

Miks on vaja võimalikult palju inimesi ära süstida, on seni vastuseta küsimus. Kui näiteks seagripi petupandeemia ajal lepiti vaktsiinide välja ostmise ja maha kandmisega, siis covidi puhul paistab oluline olevat kahtlane aine inimestele iga hinna eest, hea või halvaga sisse süstida. Kui arvestada, millise innuga nõuab WHO teabevabaduse piiramist, võib tõese teabe eemaldamine, hirmutamine ja valetamine võtta enneolematud mastaabid.

Kokkuvõte

Pandeemiaperiood õpetas meile väga selgelt, et ei siseriiklikke ega rahvusvahelisi organisatsioone saa pimesi usaldada. Maailm ei ole ideaalne ja liigagi tihti ei juhi inimeste käitumist mitte õilsad eesmärgid, vaid omakasu ja hirm. Ideoloogiliselt mädanenud rahvusvahelised organisatsioonid, mis on libisenud ebainimlikult ahnete suurfirmade kontrolli alla, kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu. Samasugune oht peitub kohalikes ametkondades, mis rahva tervise kaitsmise asemel kellegi teise tahet ellu viivad. Meie asi on ennast ebainimlikkuse ja pahatahtliku hoolimatuse eest kaitsta, muu hulgas ka tõe avaldamisega. Kuni WHO ei ole suutnud totaalset tsensuuri kehtestada, on see veel võimalik. Me peame võitlema selle nimel, et kurjad plaanid vähemalt lähiajal teoks ei saaks.

Karl Olaf Rääk

Viited

[1] Teadusnõukoda kutsub arutlema viiruste mõju ja tuleviku üle
https://tymri.ut.ee/et/sisu/teadusnoukoda-kutsub-arutlema-viiruste-moju-ja-tuleviku-ule

[2] Bayer executive: mRNA shots are ‘gene therapy’ marketed as ‘vaccines’ to gain public trust
https://www.lifesitenews.com/news/bayer-executive-mrna-shots-are-gene-therapy-marketed-as-vaccines-to-gain-public-trust/

[3] AstraZeneca to be exempted from coronavirus vaccine liability claims in most countries
https://www.reuters.com/article/astrazeneca-results-vaccine-liability-idUSL3N2F13L0/

[4] VAERS Summary for COVID-19 Vaccines through 4/29/2022
https://vaersanalysis.info/2022/05/06/vaers-summary-for-covid-19-vaccines-through-4-29-2022/

[5] Koroonaplahvatus, mis hüüdis tulles
https://uueduudised.ee/arvamus/koroonaplahvatus-mis-huudis-tulles

[6] KEHAKAAMERA VIDEO | Politseinik võttis MÉM Cafe juures välja nuia. Keegi peksa ei saanud
https://epl.delfi.ee/artikkel/95274367/kehakaamera-video-politseinik-vottis-mem-cafe-juures-valja-nuia-keegi-peksa-ei-saanud

[7] Kallas: mina pooldan vaktsineerimata inimeste täiendavat piiramist
https://www.err.ee/1608367524/kallas-mina-pooldan-vaktsineerimata-inimeste-taiendavat-piiramist

[8] Kaja Kallas: „Peame kaaluma uute piirangute kehtestamist neile, kes pole end veel vaktsineerinud.“
https://www.ohtuleht.ee/1045777/kaja-kallas-peame-kaaluma-uute-piirangute-kehtestamist-neile-kes-pole-end-veel-vaktsineerinud-

[9] Teadusnõukoja liige: “Meid ei huvita sinu tahe”
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/teadusnoukoja-liige-meid-ei-huvita-sinu-tahe/

Exit mobile version