Eilsel jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu suures saalis pidas kõne ka EKRE saadik Arvo Aller, kes ütles, et see seadus on tõeline sasipundar, kus on väga palju erinevaid lahendamata küsimusi.
Arvo Aller: „Selle jäätmeseadusega, nagu me näeme, püütakse meile panna lisakohustusi ehkki Eestis on juba kohustus koguda eraldi jäätmeid. Seda tehakse praegu – seda teevad inimesed vabatahtlikult ja seda teevad ka erinevad korteriühistud vastavalt seadusele, kus on oluline segaolmejääde ja biolagunev jääde.
Nüüd minister väitis, et asjad lähevad lihtsamaks – igaüks peab neli pakendit, neli konteinerit panema ja saab võtta eri vedajad iga konteineri jaoks, mis tähendab seda, et erinev vedaja teeb ka erineva arve. Siia vahele tuuakse kohalik omavalitsus. Ja kohalikule omavalitsusele antakse õigus jäätmehoolduskuludeks. Jäätmehoolduskulud põhjendatakse sellega, et saab teha liigiti kogumise jäätmekeskuseid, et jäätmehoolduskulude katteks võib võtta kuni 50%. See 50% kujuneb selliselt, et kõik vedamised ja veoteenused ja jäätmete käitlemine liidetakse kokku ja sellest summast võib võtta 50%, mis tähendab omakorda, et kui teenuse hind läheb kõrgemaks, siis omavalitsusel on võimalik võtta seda 50% kogu aeg juurde.
Minister väitis ka, et korteriühistutel ei muutu midagi, kuna neil on muud halduskulud ka. Loomulikult on. Aga kui sul on neli erinevat vedajat, neli erinevat konteinerit, tuleb neli erinevat arvet ja neli erinevat sedasama jäätmehoolduskulu. Hästi, ühistud jätame välja, maainimene saab hakkama, on leidlik. Aga mis saab sellest, kui on kohalikule omavalitsusele kuuluvad kalmistud, kalmistutel kogu prügi, erinevad vedajad ja jäätmehoolduskulud kuni 50%, et kellele esitatakse see jäätmehoolduskulude arve? Kas see jagatakse platsidele ära seal vaikivatele inimestele või on see valla kulu ja vald peab siis seda leidma oma eelarvest? Nii, et selles mõttes selline sasipundar, kus on väga palju erinevaid lahendamata küsimusi.
Mõjuanalüüs räägib siin sellest, et tuleb arvesse võtta, et omavalitsused on erinevad ja erineb ka jäätmehoolduse praegune tase, nii et KOV-id saavad oma kulutusi läbi selle jäätmehooldustasu katta, et jõuda riigi poolt kehtestatud sihtarvu tasemeni. Me läheme jälle plaanimajandusse tagasi, kus riik annab meile ette, et te peate seda nii palju tegema, kui me plaani täidame, on kõik õnnelikud, kui plaan jääb täitmata, hakatakse rakendama trahve. Mõjuanalüüsis on kirjas, et kohalik omavalitsus peab tagama jäätmehoolduse kulude lahususe teistest kuludest, pidada raamatupidamises eraldi arvestust just jäätmehoolduskulude, -tulude ja vara üle. See tasu võetakse jäätmevaldajalt ehk inimeselt. Ja see on see 50% lisatasu, mida minister ütles, et see ei ole maksutõus, see on tasude tõus. Aga see lõppkokkuvõttes võetaksegi inimesel käest ära ja inimesed jäävad veel rohkem vaesemaks.
Ja eriti põnev on see, et neid jäätmehoolduskulude lahususe teistest kuludest raamatupidamine ja selle olemuse ja kulutõhususe võib kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon vaidlustada ja seda kontrollida. Nii et see tasu on siis suuresti KOV-i enda kogukonnas debateeritav küsimus. Et me läheme inimeste juurde ja hakkame volikogus vaidlema selle üle, kui suur on selle jäätmekäitlustasu, jäätmehooldustasu protsentides kohalikele inimestele.
See on järjekordne näide, kus riik lükkab oma kohustused kohalikule omavalitsusele et käed puhtaks pühkida, et näed, me anname teile võimaluse raha küsida, tehke see ära, ja me anname teile ette plaanimajanduslikult sihttasemed, kuhu te peate jõudma, ja sellest lähtuvalt me hakkame teid kontrollima. Kui hakkama ei saa, hakkame trahvima. Ja kus trahviraha võetakse? Trahviraha võtkegi sellestsamast jäätmehoolduse tasust.
Sinna kulude hulka on, millest see võiks koosneda see 50%, on öeldud, et kõik tegevused, mis on vajalikud jäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamiseks. Ehk ikka trahvide maksmiseks, plaanimajanduse täitmiseks ja oma inimestelt raha äravõtmiseks. Seal võivad sees olla täiendavad töötajad ehk jäätmespetsialist, järelevalvespetsialist, klienditeenindaja. Lisaks veel uute IT-lahenduste rakendamine. Me hakkame jälle mingeid uusi IT-lahendusi rakendama, et seda jäätmemajandust veel bürokraatlikumaks teha ja veel rohkem inimestelt raha käest ära võtta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ühineb selle seadusemuudatuse tagasilükkamise avaldusega, sest see kindlasti ei vähenda jäätmeveo hinda, vaid vastupidi lõppkokkuvõttes see suurendab jäätmeveo hinda ja vähendab Eesti inimeste toimetulekut.”