Kirjanik Ats Miller viib oma loos veidi arve kokku ja see annab maailma arengutest sootuks teise pildi.
„Alkoholi hinda tõstetakse, et me hakkaksime vähem jooma – elamiskulusid tõstetakse, et me hakkaksime vähem elama.
Kahjuks ei ole nali – mõtleme siit või sealtpoolt, aga kui alkoholita saab läbi, siis kodu kütta tuleb ja ega ikka lapsed koolis läbi ei saa ainult peeruvalgel raamatuid lugedes (sest valget aega talvel praktiliselt ei ole). Seega tuleb endale selgeks tema, mis ikka energia ümber toimub – kuidas okupatsiooniaegse pärandina jäänud kompleksiga end täielikult energiaga varustavast ja seda müüagi suutvast Eestist on saanud vähem kui 30 aastaga Euroopas ja terves maailmas ühe kallima elektrihinnaga, elektrit sisse ostev riik?
Lühike vastus on loomulikult: reformarite omakasupüüdlik ja lühinägelik soperdamine.
Aga see pole muidugi kõik. Kogu see temaatika muidugi ühte artiklisse ei mahugi, seega esmalt teeksime endale selgeks, millest me räägime – vaatleme mõningaid fakte (et järgmine nädal vaadelda rohelise energia müüte ja seejärel Eesti energiavarustuse eripärasid).
Energiareaalsus – natuke matemaatikat.
1. Erinevad süsivesikud moodustavad ligikaudu 84% Maa energiakasutusest. Siia võib ise juurde mõelda mingi sellise arvutuse, et sobivates kanistrites-tünnides nafta või bensiinina oleks see rida Tallinnast Roomani (või midagi taolist – arvutus sõltub ju sellise vorsti ristlõikest, kuid see annab mingi ettekujutuse, millest me räägime).
2. Viimase 20 aastaga on see suhe vähenenud ca 2% päikese ja tuule kasuks. See on läinud maksma umbes 2 triljonit dollarit ($2 000 000 000 000).
3. Kui täidetakse eesmärk sajakordistada elektriautode arv – 400 miljonini aastaks 2040, vähendab see eeltoodud süsivesikute suhet 5% võrra.
4. Kui me seame eesmärgiks näiteks kahe aastakümne jooksul minna üle taastuvenergiale (mis, arvestades põlevkivitööstuse seisu, võiks olla realistlikult hinnatud hädavajadus, kui me muid alternatiive ei kaalu), tähendaks see (siin võivad hinnangud olla pisut vaieldavad) 50-100 kordset arenguhüpet nende allikate ja kogu infra mõttes. Maailm on seni näinud „kõigest” kümnekordset kasvu poole sajandi lõikes.
5. Efektiivne energiakasutus ainult leevendab probleemi – USA arvutuste järgi alates aastast 1990 on see läinud 33% paremaks, kuid kuna kogu tootmine on kasvanud 80%, on energiatarve ikkagi kasvanud 40%. Aastast 1995 on lennunduses kütusekulu inimkilomeetri kohta läinud alla 70%, aga lendamine on kasvanud 10-kordseks. Samast ajast kulutatakse ühe biti töötlemine arvutites 10 000 korda vähem energiat, aga andmetöötlus on kasvanud miljonikordseks.
6. Taas USA näide – strateegilistest kaalutlustest lähtudes on neil alati 2 kuu energiavaru. Kui lugeda kokku kõik akud (ka autode omad), on varu kaheks tunniks. USA suurima akutootja, Tesla aastatoodangust jätkub USA elektriga varustamiseks 3 minutiks. Maailma suurima akutootja Gigafactory 1000 aasta toodang suudaks varustada USA-d elektriga kaks päeva.
7. Iga päikese- ja tuuleenergiale kulutatud miljon annab 30 perioodi kohta vastavalt 40 ja 55 miljonit kWh energiat. Iga kildagaasile kulutatud miljon annab 300 miljonit kWh.
8. Energia varumisel tünnidesse (nafta või bensiin vmt) ja akudesse on ca 400 kordne hinnavahe.
9. Tuule- ja päikeseenergia müüjad räägivad, et need suudavad töötada vastavalt 41 ja 29% ajast (viimane number on Eestis väiksem, need on madalama laiuskraadi numbrid). Tegelikud numbrid on umbes 10-võrra väiksemad. (Arvutused on taas USA-kesksed, kuid annavad ettekujutuse, millest jutt:) Kui me võtame 3 miljonit dollarit maksva 2 MW-se turbiini, siis 20 aasta kohta tähendab see 3 miljoni dollarist pettust.
10. Ehk siis päike ja tuul toodavad energiat siis, kui loodus lubab. 90% tööstuse ja 99% transpordi jaoks on need sellisena kasutuskõlbmatud. Tavalised energiajaamad töötavad pidevalt. Sellel sajandil on näiteks USA-s päikese ja tuule rämpsenergia kompenseerimiseks lisatud võrku 50 korda rohkem kiirkäivitatavaid energiaallikaid (mis on sisuliselt suured diiselmootorid või gaasiturbiinid), kui varem kokku; sellised allikad on suurtest jaamadest väiksema kasuteguriga ja kallimad.
11. Mingisugune revolutsioon päikese- ja tuuleelektris või akude arengus saab toimuda ainult ebateaduslikus fantastikas – füüsika on siin risti jalus. Mitte mingeid hüppeid ei tule. Põhimõtteliselt. Päikeseenergial on ees nn Shockley-Queisseri piir, ehk kasutegur saab teoreetiliselt olla maksimaalselt umbes 33%; hetkel on see 26%. Tuuleenergial on ees nn Betzi piir – ca 60%, hetkel on see 45%. Akude energiasisaldus jääb põhimõtteliselt umbes 15 korda madalamaks kui samal kogusel naftal; siin on kordades tõus siiski teoreetiliselt võimalik – ühe liitri bensiini jagu akusid kaalub täna ca 60kg.
12. Veel akudest: reisilennuki mandritevahelise lennu jagu energiat salvestavad akud maksaksid täna ca 60 miljonit dollarit ja kaaluksid viis korda rohkem kui lennuk. Aku tootmiseks kulub 100 korda (sada korda!) rohkem energiat, kui see aku pärast energiat säilitada suudab. Kogu energiavõrgu akude peale viimine tähendaks miljardeid ja miljardeid tonne haruldasi muldmetalle, liitiumi, vaske, niklit – keskkonnakahju, mis tõenäoliselt ületab kõik, millega inimkond seni hakkama on saanud. Lisaks muidugi tekitab nende tootmine rohkem kasvuhoonegaase, kui nende kasutamisel tavaliste energiaallikate asendamiseks iial kokku hoitakse.“