Erinevalt Kaja Kallasest tunnevad mitmed Lääne-Euroopa ministrid vastutust selle eest, mis toimub nende haldusalas – lisaks eelmisel nädalal tagasi astunud Norra välisministrile ja Belgia justiitsminister.
Belgia justiitsminister Vincent Van Quickenborne teatas oma tagasiastumisest reedel, neli päeva pärast seda, kui riigis ebaseaduslikult elanud Tuneesia migrant tappis Brüsselis kaks Rootsi jalgpallifänni.
Quickenborne ütles pressikonverentsil, et Tuneesia oli eelmise aasta augustis taotlenud Abdesalem Lassouedi väljaandmist ja seda ei ole järgnenud.
“See on isiklik, monumentaalne ja vastuvõetamatu viga,” vahendas uudisteagentuuri Belga tema sõnu. “Kõnealune kohtunik ei järginud seda nõudmist ja toimikut ei käsitletud,” ütles ta.
“Ma ei otsi vabandusi. Ma arvan, et minu kohus on” tagasi astuda,” ütles ta.
“See prokuröridelt tulnud uus teave puudutab mind sügavalt, sest olen teinud kõik võimaliku kohtusüsteemi parandamiseks.”
45-aastane ründaja sai teisipäeval politseioperatsiooni käigus surmavalt haavata.
Ametlikud dokumendid näitasid, et Lassoued oli esitanud varjupaigataotlused Norras, Rootsis, Itaalias ja Belgias. Ta viibis Belgias ebaseaduslikult pärast seda, kui tema varjupaigataotlus 2020. aastal tagasi lükati.
Prantsuse võimud vahistasid vahepeal ühe Brüsseli pussitamises kahtlustatava, teatas juhtumiga seotud allikas reedel.
Mees võeti kinni riigi lääneosas Loire-Atlantique’i lregioonis, ütles allikas. (AFP-BNS-UU)
Täiendav uudis.
Sel nädalal Brüsselis kaks Rootsi jalgpallifänni maha lasknud islamist oli üritanud neljas Euroopa riigis varjupaika saada, kuid talle öeldi ära, teatasid neljapäeval Belgia võimud.
45-aastane Tuneesia kodanik Abdesalem Lassoued, kes korraldas rünnaku terrorivõrgustiku Islamiriik (IS) nimel, hukkus kinnipidamisel.
“Esmaspäeval Brüsselis rünnaku toime pannud terrorist oli palunud varjupaika neljas erinevas Euroopa riigis ja iga kord lükati taotlus tagasi, kuna ta ei kvalifitseerunud kaitsele,” ütles Belgia rändeminister Nicole De Moor.
Ametlikest dokumentidest selgus, et riigid, kuhu ta oli alates 2011. aastast taotlusi esitanud, olid Norra, Rootsi, Itaalia ja Belgia.
Ta viibis Belgias ebaseaduslikult pärast seda, kui tema varjupaigataotlus 2020. aastal tagasi lükati.
Uudised ründaja mitmekordsest läbikukkunud varjupaigataotlusest tulid pärast seda, kui Rootsi, Belgia ja EL-i ametnikud taotlesid tulistamise järel edusamme ebaseaduslike migrantide väljasaatmise kiirendamisel.
Ettepanek karmistada reegleid, muutes Euroopa Liidu liikmetele kohustuslikuks püüda ebaseaduslikult riigis viibivaid inimesi tagasi saata, on aastaid takerdunud.
EL ütleb, et igal aastal teevad liikmesmaad umbes 400 000 otsust inimeste tagasisaatmise kohta, kuid sel aastal on tagasi saadetud vaid umbes 65 000 illegaali. (AFP-BNS)