Bolt on oma idufirma staatusest hoolimata üks Eesti kõige enam kriitikat saanud taksofirmasid ja see kehtib ka teiste “infoplatvormifirmade” kohta.
BNS annab teada: munitsipaalpolitsei taksosektor viis läbi Tallinnas taksojuhtidele välja antud teenindajakaartide järelkontrolli, mille käigus vaadati läbi kõik Tallinnas välja antud 10 075 kaarti ning alustati 151 haldusmenetlust.
“Väga ilmekalt joonistub välja see, et varasemalt välja antud kaardiomanikud on korrektsemad, sest omal ajal olid nõuded taksojuhtidele kõrged ja neid ka koolitati põhjalikult. Praegused, infoplatvormil teenust pakkuvad juhid mingit väljaõpet ei saa – taksot võib sõita suvaline inimene, kellel on juhtimisõigus ja auto. Mida see aga kvaliteedis tähendab, seda näitab alustatud haldusmenetluste arv – kontrolli tulemusel oleme alustanud juba 151 menetlust ja need, võib öelda, on 90 protsenti infoplatvormil töötavate juhtide suhtes,” märkis munitsipaalpolitsei taksosektori juht Aivar Melnikov.
“Kuigi teenindaja kaarti välja andes kontrollime me juhi tausta, võib ta pool aastat hiljem korda saata teo, mis peaks välistama tema töötamise taksoteenuse osutajana. Suur osa avastatud rikkumistest ongi toime pandud viimase poole aasta jooksul. Praegune süsteem paraku jooksvalt lisandunud rikkumisi karistusregistrisse meile automaatselt ei kuva. Seetõttu peame me ise järelkontrolli teostama ning see on päris mahukas töö,” ütles Aivar Melnikov.
Melnikovi sõnul on kõige levinumad karistused korduvad kiiruseületamised ja alko- või narkojoobes sõiduki juhtimised, kuid on ette tulnud ka lausa kriminaalkaristusi, nagu röövimised või kehaliste vigastuste tekitamised. Praegu on näiteks kohtu all sudaanlane Muhammad Ibrahim Uthman, keda kahtlustatakse kliendi vägistamises.
Mullu jaanuaris kirjutas mupo juht Aivar Toompere meedias, et Bolt on suurima rikkumiste arvuga firma ning ta ei pea aktsepteeritavaks olukorda, kus äpi vahendusel teenust pakkuvad firmad ei kontrolli omas sõidukijuhtide sõidukikaartide olemasolu.
Lisaks toimib Bolt justkui migratsioonipumbana, kus töötavad kolmandatest riikidest pärit taksojuhid või kullerid, kes pahatihti ei oska kohalikega riigikeeles isegi suhelda.