Kui enne andis vastuolulise kuvandiga idufirma Bolt kõneainet eeskätt oma umbkeelsete taksojuhtide ja kullerite tõttu, siis viimasel ajal on tekitanud poleemikat tema ulmeline toetuse küsimine.
Bolti edulugu on päris ruttu sisinal kokku kukkunud. Alguses räägiti sellest peaaegu nagu Eesti nokiast, siis mida aeg edasi, seda suurema õhulossina kõik see näis.
Tulika Takso juht Mati Saar pidi toolilt maha kukkuma, kui kuulis, et et Bolt küsib riigilt 50 miljonit eurot laenu. Paraku polnud see uudis aprillinali.
Boltil on soovitatud enne rahaküsimist peeglisse vaadata, et järele mõelda, kui seadusekuulekalt nad on käitunud.
Jaanuaris kirjutas MUPO juht Aivar Toompere ajalehes, et Bolt on suurima rikkumiste arvuga firma ning ta ei pea aktsepteeritavaks olukorda, kus äpi vahendusel teenust pakkuvad firmad ei kontrolli omas sõidukijuhtide sõidukikaartide olemasolu.
Lisaks toimib Bolt justkui migratsioonipumbana, kus töötavad kolmandatest riikidest pärit taksojuhid või kullerid, kes pahatihti ei oska kohalikega riigikeeles isegi suhelda.
Ja siis tuleb see ettevõte riigilt abi küsima! Selline samm riivab küll tugevasti teiste sarnaste ettevõtete õiglustunnet.
Vastuseks etteheidetele, et Bolt ei täida kohalikke nõudeid ja selle asutajad on Lätti registreerinud oma firmad, mille kaudu nad ettevõttes osalust omavad, püüdis Bolti üks asutajatest Marti Villig mõne aja eest meedias siluda.
„Kogu Bolti rahvusvaheline käive sadades miljonites eurodes toimub Eesti üksuse kaudu ja aitab eksporti kasvatada,“ ütles Villig. Ta viitas EL-i suunistele, mis näevad ette, et ettevõtted saavad abi küsida riigist, mis on nende põhiline tegevuskoht, mistõttu Bolt pöörduski laenugarantiide idufirmadele kättesaadavamaks muutmiseks just Eesti valitsuse poole.