Bosnias ja Herzegovinas toimusid 4. oktoobril kolme presidendi ning parlamendivalimised. Valimisaktiivsus oli madal ja bosnialased, horvaadid ning serblased valisid kõik oma rahvuse parteisid.
Lõplikud valimistulemused pole 6. oktoobri seisuga selgunud. Valimistel osales 42 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, vahendab Balkan Insight.
Kolmeliikmelise presidentuuri bosnialasest liikmeks saab teiseks ametiajaks tõenäoliselt sotsialistist Euroopa Liidu meelne Denis Bećirović, horvaatide presidendiks rahvuslasest konservatiiv Darijana Filipović ja serblaste omaks rahvuslane Željka Cvijanović. Viimased kaks on naised ja tegemist on esimese korraga riigi ajaloos, kui presidentideks on korraga kaks naist.
Esiteks, tagantjärele tark olles, ei olnud Jugoslaavia lammutamine Ameerika Ühendriikide süvariigi poolt tõenäoliselt kõige targem mõte. Kui Bosnia ja Herzegovina oli Jugoslaavia üks vaesemaid liiduvabariike, siis sõja järel tehti sellest sihilikult riik, mille võimukoetisesse on uued vägivaldsed vastasseisud sisse kirjutatud.
Liitriigi kolm suurt rahvast on äärmiselt rahvuslikult meelestatud ja ajaloolistel põhjustel ei kannata üksteist silmaotsastki. Moslemitest bosnialased tahavad oma riiki. Sama soovivad enamus kolmiku kõige väiksemast rahusgrupist horvaatidest, kes on katoliiklased. Ortodoksidest serblased kavatsevad ühineda Serbiaga. Progressistliku ajuhaiguse tipuks seadis lääne süvariik Daytoni lepingutega Bosnia ja Herzegovina kõige kõrgemaks juhiks kõrge esindaja (OHR), kes määratakse ametisse “kollektiivse lääne”, Venemaa ja Hiina Rahvavabariigi poolt. OHR-il on õigus ainuisikuliselt kehtestada ja tühistada seaduseid ning võtta ametist maha poliitikuid. Kolmikriigi näol on tegemist algusest peale katastroofiga, mis ootab plahvatuseks ainult oma aega.
Viimane OHR oli Saksamaa libakonservatiiv (CSU) ja endine põllumajandusminister Christian Schmidt, kellele Hiina RV ning Venemaa oma heakskiitu ei andnud. Schmidt sai oma tööga nii hästi hakkama, et läks tülli Serblaste Vabariigi juhi Milorad Dodikuga, kes 2025. aasta veebruaris pidi selle tõttu ametist lahkuma. Kuna Schmidtil tekkis vastasseis Ameerika Ühendriikide valitsusega, lahkus ta 2026. aasta mais ametist ja riigis hetkel OHR-i ei ole.
Dodik on hoolimata asjaolust, et ta mõisteti 2025. aasta augustis OHR-ile mitteallumise eest süüdi ja ta ei tohi kuus aastat presidendiks kandideerida, üks serblaste ja kogu riigi populaarsemaid poliitikuid.
Dodiku hinnangul on tema partei edu taga muutunud poliitiline olukord maailmaareenil ja eelkõige Ameerika Ühendriikides: “Kui poleks olnud Trumpi suurepärast valimisvõitu [USA presidendivalimistel 2024. aastal], siis me oleksime [Dodik ja tema SNSD partei] tänaseks poliitiliselt surnud. Kuid tänu uuele [poliitilisele] keskkonnale, oleme me poliitilised võitjad.”
Lisaks saab Dodik väga hästi läbi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja varjas ennast peale süüdimõistmist mõnda aega Moskvas. Koos Trumpiga tänas ta võidu eest Putinit.
Ametlikult kuulub Bosnia ja Herzegovina ühendrelvajõududesse 10 500 sõdurit, kuid seda ähvardab poliitilistel ja majanduslikel põhjustel lagunemine. EUFOR-i 1100 pealine rahuvalveüksus, mille üks suurimaid panustajaid on Türgi, ei aita mitte ühegi probleemi vastu, kuid muudab seevastu kõik ainult hullemaks. Serblaste Vabariigi politsei ja selle Gendarmerie nimeline eriüksus tegelevad seevastu avalikult relvastuse kaasajastamisega. Serblaste politseijõududesse üldiselt kuulub 7000–8000 inimest ja 2019. aastal moodustatud Gendarmerie’isse umbes 800 meest. Dodik on jätkuvalt riigi üks populaarsemaid poliitikuid põhjusel, et Gendarmerie on valmis vägivallaks ja nii Euroopas kui maailmas üldisemalt mitte keegi teine, kui tõenäoliselt Türgi välja arvata, ei ole.
Olukorra muudavad piirkonnas märkimisväärselt põnevamaks Serbia ja Horvaatia jõuline võidurelvastumine ning Türgi osmaniseeruva valitsuse seisukohad Balkani moslemite, konkreetsel juhul bosnialastest moslemite, kaitsmise osas.
Kõike võimendab omakorda tõik, et Kreeka ei pea suurimaks vaenlaseks ja ohuks mitte Venemaad, vaid NATO “liitlast” Türgit.
Bosnia ja Herzegovina on jätkuvalt Euroopa kuritegeliku relvakaubanduse suurim platsdarm.
Karol Kallas