Vastu kõiki ootuseid võitis 4. oktoobri Brasiilia presidendivalimiste esimese vooru paremkandidaat Flávio Bolsonaro. Tegemist on valusa kaotusega nii riigi kui maailma pahemlastele.
Flávio Bolsonaro on Brasiilia üleeelmise parempoolse presidendi Jair Bolsonaro poeg. 25. oktoobril toimub valimiste teine voor, kuna nii noorem Bolsonaro kui positsioone kaitsev sotsialist Luiz Inácio Lula da Silva ei kogunud kumbki enamuse toetust. Parema kandidaadi poolt hääletas 47.03 protsenti (ca 56.1 miljonit valijat) ja Silvale andsid hääle 45,16 protsenti (53,9 miljonit valijat) hääletanutest. Vahe on ligikaudu 2.2 miljonit häält, vahendab Spectator.
Lula võitis 2022. aasta valimised vanema Bolosnaro vastu ligikaudu 2,14 miljoni häälega (50,99% vs 49,10%), mis oli Brasiilia otseste presidendivalimiste ajaloo kõige pisem võiduvahe.
71-aastane Jair Bolsonaro ise ei saanud tänavustel valimistel kandideerida, kuna Lula pani ta tänavu märtsis 26 aastaks vangi ja ta viibib hetkel koduarestis.
Teises voorus ennustatakse edu Bolsonarole, sest esimeses voorus osalenud ülejäänud kolm kandidaati olid samuti poliitiliselt paremad.
Lula Tööpartei vasakäärmuslasi (Partido dos Trabalhadores, PT) ja riigi vasakrinnet üldisemalt valdab väidetavalt kibestumine, kuna läbi aasta, seda kuni valimisteni, lubasid arvamusküsitlused edu Lulale.
PT andis endast parima. Valijatele lubati palju raha: Lula tõstis peretoetuseid 15 protsendi võrra. PT poliitikute poolt mõeldi välja uued riigi laenu- ja majapidamiste võlakoormuse leevendamise skeemid ning maksusoodustused. Kõrgete kütusehindade vastu lubati toetuseid. Lula võttis sõna krediitkaartide kasutamise vastu ja keelas ära internetikasiinod. Kui Euroopas sekkub valmistesse Venemaa, siis Brasiilias teeb seda vasaklaste sõnul Donald Trump.
Riigi valimiskomisjon kinnitas valimispäeval, et välissekkumisest märke ei ole. Samas föderaalpolitseiamet alustab ometigi uurimist, kuna seda nõuab Lula lähikondlane, riigi peaprokurör Jorge Messias.
Brasiilia poliitikas kujutab Bolsonarode perekond suuremat pereäri. Jair Bolsonaro naine Michelle Bolsonaro, Flávio kasuema, valiti 4. oktoobril senaatoriks. Senaatori ametisse valiti samuti Flávio vend Carlos Bolsonaro. Jairi poeg teisest abielust Jair Renan Bolsonaro valiti parlamendi alamkotta, kuhu pääses samuti Jairi vend Renato Bolsonaro.
Flávio Bolsonaro puhul juhitakse tähelepanu asjaolule, et ilmselgelt aitab tema edule kaasa perekonnanimi, kuid tegemist on poliitiliselt iseseisva jõuga, kes ei “ripu” isa küljes ja ei täida tema käske.
Väidetavalt sai Lulale saatuslikuks eelkõige korruptsioon. Nõndanimetatud Banco Master skandaaliga on seotud hulgaliselt vasakpoliitikuid, sealhulgas Lula poeg, mitmed tema lähikondlased ja riigi kõige skandaalsem ning jõulisem ülemkohtunik Alexandre de Moraes.
Kui Bolsonaro peaks 25. oktoobril valimised võitma, siis maailmapoliitikas oleks tegemist märkimisväärse sündmusega, kuna langeks viimane Ladina-Ameerika vasakkants. Lisaks oleks tegemist löögiga BRICS-i ploki “suureks jõuks” saamise püüdlustele, kuna brasiilia konservatiivid – kes seal kannavad Liberaalse partei (Partido Liberal, PL) nime – hoiavad üheselt Trumpi poole. Mis tähendab omakorda järjekordset hoopi Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa huvidele läänepoolkeral.
Kui Brasiilia presidendiks peaks saama Bolsonaro, siis jääb kahele Ameerika mandrile alles ainult kolm vasakäärmuslaste valitsusega riiki: Kanada, Nicaragua ja Uruguay.
Lula 2022. aasta võitu peetakse suuresti Ameerika Ühendriikide süvariigi teeneks ja vasaklaste tänavuse hapra seisu põhjuseks lisaks korruptsioonile USAID-i sulgemist 2025. aastal.
Karol Kallas