Brüsselist on hakanud välja imbuma esimesed konfidentsiaalsed dokumendid selle kohta, kuidas lappida edaspidi Brexitist tingitud eelarveauke. Brüsseli plaanid on teinud ärevaks paljud EL-i piirkonnad ja vaesemad liikmesriigid.
Seoses Suurbritannia lahkumisega EL-ist väheneks uuest eelarveperioodist (aastast 2020) EL-i iga-aastane eelarve 23 mld euro (16%) võrra ning Brüssel seisab silmitsi raskete otsuste ning eelarvekärbetega.
Euroopa Komisjoni koostatud esialgsed plaanid näevad ette erinevaid stsenaariume, mille hulgas on ka suure osa toetuste peatamine enamiku riikide jaoks. Eriti valusalt tabaks see Ida-Euroopa liikmesriike, Kreekat ja Portugali.
Ent ka Hispaania ajaleht El Pais hoiatas, et niisugune muutus võib viia mõned eurotoetustest sõltuvuses olevad piirkonnad Hispaanias, nagu Andaluusia, Extremadura ja Castilla-La Mancha, väga raskesse seisu. Aastatel 2014-2015 sai Hispaania Brüsselist toetustena 37 miljardit eurot ning toetustest ilma jäämine võib tuua Madridist väga raevuka poliitilise reaktsiooni. Itaalia toetus viimasel eelarveperioodil oli 43 miljardit eurot, see läks peamiselt Sardiinia ja Mezzogiorno piirkondandele. Belgia (Ardennes’id ja kehvemas seisus regioonid Valloonias) kaotaks 2,7 miljardit eurot.
Makromajanduslikult on summad ilmselt kontrollitavad, ent poliitilises mõttes on toetuste kadumise näol tegemist väga tundliku teemaga, mis on otseselt seotud kultuuriliste ja etniliste valupunktidega. Belgias võib selle tagajärjel teravneda konflikt hollandi keelt kõnelevate flaamide ja frankofoonsete valloonide vahel. Sama kehtib Lõuna- ja Põhja Itaalia kohta. Hispaanias võivad süveneda autonoomsete piirkondade separatistlikud meeleolud. Kõikide nende pingete vaoshoidmiseks on raha otsustava tähtsusega.
Rahastamise poliitiline tundlikkus on ka üheks põhjuseks, miks Brexiti kõnelused nii plahvatusohtlikuks muutunud on. Samas annab Brüsseli raevukas rahale keskendumine Suurbritannia peaminister Theresa May’le võimaluse paremaks positsiooniks kaubandustingimuste arutamisel.
„Raha on Suurbritannia suurim trump. Ilma rahata ootab ees hulgaliselt poliitilist pahandust,“ ütles Pieter Cleppe Brüsselis asuvast mõttekojast Open Europe (Avatud Euroopa).
Tema sõnul oleks 60 miljardit eurot vastuvõetav summa, ehkki arvatavasti jääb lõplik summa u 50 miljardi juurde. See oleks umbkaudu 2,5% Suurbritannia SKP-st mitme aasta peale jaotatuna.
Ent ka see üksi ei lahenda EL-i probleeme. Sisemiste kriiside vältimiseks vajaks EL Brexiti-järgselt lisaks 0,5% SKP-st. Cleppe sõnul saavad kõige suuremaks tüliallikaks olema põllumajandustoetused. Põllumeeste otsetoetused moodustavad eelarvest 60 miljardit eurot aastas. Toetusi jagatakse nii rikastele kui ka vaestele liikmesriikidele. Ning siin põrkuvad Saksamaa ja Prantsusmaa huvid. Ühist Põllumajanduspoliitikat (ÜPP) on nimetatud ELis juba ammu vaikimisi II maailmasõja hüvitiseks – laialdane mehhanism Saksa maksumaksjate raha ülekandmiseks Prantsusmaa põllumeestele, kellele lisandusid hiljem ka Hispaania, Poola ja Rumeenia põllumehed
Euroopa Komisjoni üks stsenaarium oleks, et toetuste maksmist jätkatakse praegusel tasemel, ent see nõuaks palju suuremat põhjapoolsete liikmesriikide panust. Nemad ei ole juurde maksmisest huvitatud. Saksamaa aserahandusminister Jens Spahn leiab, et kui EL muutub väiksemaks, peab vähenema ka EL-i eelarve. Sama meelt, kui mitte veelgi radikaalsemal seisukohal on ka hollandlased.
Brexiti valguses panustab EL aga uutesse kallitesse ettevõtmistesse, näiteks EL-i oma armee loomisse. Kriitikud on hoiatanud, et tegemist on mõttetu NATO duplikaadiga, mis toob asjatult juurde veel rohkem bürokraatiat. Lisaks on EL migratsioonikriisi valguses lubanud toetada heldelt Aafrika riike.
Brüsseli varasemates dokumentides on mainitud radikaalseid muutusi, palju rohkem ühiseid tegemisi, mis omakorda tähendaks näiteks otsemakse EL-ile.
Euroopa Komisjon esitab lõpliku eelarvekava mais. Seejärel läheb kava Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide peaministrite kätte.
Allikas: The Telegraph
Refereeris Triin van Doorsaler