Kui Poola oli veel konservatiivse valitsusega ja kohe-kohe olid tulemas valimised, teatas Brüssel, et kui Kodanikuplatvorm võidab, lastakse riigi külmutatud eurorahad vabaks. Tegu oli valija otsese äraostmisega Tuski äärmusliberaalide poolele – ja kahjuks see ka töötas.
On neljapäev ja Ungari asub varsti valima. Paar päeva enne seda oli oodata rünnakut, mis mõjutaks valijaid, ja see tuligi. BNS kirjutab sellest nii: “Euroopa Liit nimetas neljapäeval äärmiselt murettekitavaks uudiseid, mille kohaselt andis Ungari Venemaale edasi EL-i dokumente, ning nõudis, et Budapest olukorda kiiremas korras selgitaks.”
Sellest väitest kirjutati Washington Postile tuginedes juba mõni aeg tagasi (nagu nn Prigožini skandaali “avalikustas” Politico), Ungari on selle info ümber lükanud, aga just enne valimisi, mil valijate hakkab valik kinnistuma, algatas Brüssel infosõja. Kindlasti ei viis see süüdistus kuskile, andmeid pole ega saagi olla, aga valijat üritatakse mõjutada.
Natsikaart ei tööta konservatiivide ründamisel enam ammugi sest Gaza sõja järel on antisemitism omaseks saanud just vasakpoolsetele; aga Kremli kaart on kogu liberaalses Euroopas uus trump, seda mängitakse nüüd alati, kui on vaja kedagi diskrediteerida – Ukraina sõja taustal see töötab. Muide, kui Kaja Kallas süüdistas kord Ungarit venemeelsuses, tuletas Ungari välisminister Péter Szijjártó talle meelde tema enda perekonna Vene-äri.
See värk on ju meilegi väga tuttav: ka 2023. aastal algatati enne valimisi EKRE-t puudutav nn Prigožini skandaal, mis pärast valimisi ei huvitanud enam kedagi, kuid mõjutas tugevalt paljusid, kes tahtsid hääle rahvuskonservatiividele anda. Samas oli Eesti 200 ja Johanna-Maria Lehtme “Slava Ukraini” reaalne skandaal meediale juba teada, kuid seda hoiti valimisteni varjus. Kui see pole infosõda, siis mis see on?
Sama oli ka kaporatuuri võimupöördega 2021. aastal, mil EKRE korraldas abielureferendumit ja siis mõjutas Euroopa ALDE fraktsioon oma liiget Keskerakonda, et too distantseeruks rahvuskonservatiividest ja rahvahääletusest – ning peaminister Jüri Ratas mängis koos kaporatuuriga maha näitemängu, et kriminaalselt koos Reformierakonnaga uude valitsusse minna.
Mõnedki inimesed vihastavad sotsiaalmeedias, kui jutt on Brüsseli sekkumisest liikmesriikide valimistesse, aga see on reaalsus, me oleme seda oma nahal kogenud, sama on tunda saanud grusiinid, poolakad ja rumeenlased. Või usub keegi, et Brüsselil on ükskõik, kas endistest kommunistidest eurolojalistideks saanud “euromeelsed” saavad võimule või mitte? Gruusias mängiti see näitemäng väga avalikult ette.
Ungaris võimupööre ilmselt läbi ei lähe, seda näitab fakt, et uudistes peaaegu pole juubeldamist ja kindlat veendumust, et Viktor Orbani aeg on läbi, pigem on tunda kerget pessimismi. Oleks peavoolul andmeid, et ungarlased valivad Brüsseli-meelsed, oleks juubeldamine juba käimas.
Praegusel valitsusel on ungarlaste põhiosa toetus, aga nagu ikka liberaalses läänemaailmas, on ka see ühiskond suudetud lõhki ajada ja neid, kes valimistulemuste järel autosid põletama asuvad, võib olla ka Ungaris omajagu.
Brüsseli viha isepäise ja sõltumatu Ungari vastu on kohutav ja arvatavasti ei kohku “von der Lenin” millegi ees tagasi. Asi pole ju mingis “venemeelsuses”: tülli mindi juba 2016. aastal, mil Ungari keeldus vastu võtmast kvoodipagulasi, kes algselt olid just läbi Ungari prügirada maha jättes Saksamaa poole kihutanud, põlates ära ungarlaste poolt Budapesti raudteejaama toodud abi. Hiljem on Ungari keeldunud allumast homoagenda survele.
Vene naftat on Viktor Orban endiselt ostnud seetõttu, et Euroopa südames asuval riigil on palju väliskapitali, aga peale idanaabri nafta ja gaasi pole läheduses ühtegi muud reaalselt kasutatavat energiaallikat – Ungari pani prioriteediks oma majanduse. See aga, et Orban suhtleb Putiniga, on tema üks eeliseid, sest ta suhtleb ka Xi, Trumpi ja praktiliselt kogu maailma liidritega, erinevalt EL-i välispoliitikajuhist Kaja Kallasest, keda ei võta jutule peaaegu keegi.
Uued Uudised
