Uued Uudised

COP27 kliimakokkulepe: kellele pettumus, kellele reaalsusesse jäämine

20 November 2022, Egypt, Scharm El Scheich: At the closing ceremony of the UN Climate Summit COP27, the logo of the climate summit shines. Photo: Christophe Gateau/dpa

Kuna peamiselt liberaalse ideoloogia kandjate algatatud kliimameetmed on liiga äärmuslikud ning tähendavad maailmamajandusele ränki piiranguid, siis paljudele on Egiptuse lepped kergenduseks, äärmuskliimavõitlejatele aga kahtlemata pettumus.

ÜRO kliimatippkohtumine COP27 võttis pühapäeval vastu kliimakokkuleppe, mis kutsub üles süsinikuheitme kiirele vähendamisele, et pingutada üleilmse soojenemise aeglustamiseks.

COP27 egiptlasest president Sameh Shoukry haamrilöök tähistas teksti heakskiitmist pärast öö läbi kestnud maratonkõnelusi, kui arenenud riigid püüdsid heitkoguste vähendamise puhul lõpptekstis karmimat keelt saavutada.

ÜRO peasekretär António Guterres ütles, et kliimakõnelused COP27 süsinikuheitme “drastiliseks” vähendamiseks määral, mis on vajalik üleilmse soojenemise tõkestamiseks, ei õnnestunud.

Euroopa Liit ütles pühapäeval, et on “pettunud” ÜRO kliimatippkohtumise kokkuleppe osas, millel puudus ambitsioon süsinikuheidet vähendada.

“See, mis meie ees on, ei ole inimeste ja planeedi jaoks piisav samm edasi. See ei too piisavaid lisapingutusi suuremate heitkoguste tekitajate jaoks, et nende heitkoguste vähendamist suurendada ja kiirendada,” rääkis Euroopa Komisjoni kliimaäärmuslasest asepresident Frans Timmermans kaks nädalat kestnud kohtumise lõpetamisel.

ÜRO kliimatippkohtumisel COP27 kiideti ööl vastu pühapäeva heaks erifondi loomine, mis aitaks kompenseerida äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud kahju haavatavatele riikidele.

Fondi loomine kiideti heaks konsensusega pärast kaks nädalat kestnud aktiivseid läbirääkimisi arenguriikide nõudmise üle, et rikkad saastajad riigid kompenseeriks neile äärmusliku ilma põhjustatud kahju.

Pakistan teataski juba, et “kahjufond on “pöördeline samm” kliimaõigluse poole”.

Ilmselt keskenduski kohtumine pigem arenguriikide nõudmistele ja lääneriikide kliimaäärmuslikud meetmed esikohal polnud. Samas on väga raske määratleda, kes on “rikkad saastajad riigid” ja kuivõrd on oma probleemides süüdi näiteks kogu aeg sõdiv Aafrika. (BNS-UU)

Exit mobile version